TTÜ ajalugu ja inimesed

AjaluguMarit Meri, 27.01.2010 15:11, E-post autorile, Prindi

Tallinna Tehnikaülikool on asutatud 1918, ülikooliõigused sai 1936.

17. septembril 1918. aastal algas õppetöö Eesti Tehnika Seltsi asutatud eestikeelses insenerikoolis, Tehnilistel Erikursustel. Õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri. Järgmise aasta sügisest jätkas kool tööd Tallinna Tehnikumina. Lisandusid maaparanduse, maamõõtmise ja tehnilise keemia osakond. Kaitseväe vajadusi arvestades avati mereinseneri-mehaanika osakond. Tehnikumis tegutses laevamehaanikute kool. Erakoolina asutatud Tallinna Tehnikum riigistati 1920. aastal. Kooli kursus jagunes eeltehnikumiks ning tehnikumi alam- ja ülemastmeks. Kolmeaastase õppeajaga eeltehnikum oli mõeldud edasiõppimiseks vajaliku haridustaseme saavutamiseks. Tehnikumi alamaste andis tehniku, ülemaste (mõlemad 3 semestrit) inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal muudeti eeltehnikum iseseisvaks riigi tehnikagümnaasiumiks, tehnikumi ülemaste aga tehniliseks kõrgkooliks, mille kuulajad said võrdsed õigused Tartu Ülikooli üliõpilastega.

Samal, 1923. aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik Katsekoda, kus rakendusuuringute kõrval viljeldi ka süvateadust. Kesksel kohal oli kohalike loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses.

1934. aastal alustati inseneriõpet Tartu Ülikoolis. Kahe aasta pärast toodi sealne tehnikateaduskond üle Tallinna Tehnikumi, mis riigivanema 15. septembri 1936.a. seadusega nimetati Tallinna Tehnikainstituudiks. Seadus sätestas, et tegemist on tehnilise ülikooliga, kus avati kolm osakonda: ehituse, keemia ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. 1. jaanuarist 1938 jõustunud ülikooliseadusega nimetati Tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, kus oli kaks teaduskonda: ehitus- ja mehaanika- ning keemia- ja mäeteaduskond. Teadustöö koondus vastloodud laboratooriumidesse. Hakati omistama teaduskraade. Aasta hiljem alustati vastuvõttu elektrierialadele, majandusteaduskond moodustati 1940. aastal. 1958. aastal loodi energeetikateaduskond, kuhu koondati tugevvooluelektrialad, uuenevale tehnikale tarvilikud nõrkvoolualad aga 1965. aastal avatud automaatikateaduskonda.

Aastatel 1941 ja 1944-1989 oli õppeasutuse nimi Tallinna Polütehniline Instituut. Nimi Tallinna Tehnikaülikool taastati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 257 21. juulist 1989 "Eesti NSV kõrgkoolide ümbernimetamine".

Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud muudatused tingisid ka inseneri- ja ökonomistikoolituse ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. Oli vaja muuta nii õppesüsteemi, juhtimispõhimõtteid kui ka majandamisaluseid.

1991 algas üleminek ainesüsteemsele õppele, 1992 korraldati ümber Tehnikaülikooli akadeemiline struktuur, 1993 evitati uus juhtimisstruktuur. 1995. aastast algas bakalaureuseõpe. Tulenevalt ülikooliseaduse jõustumisest töötati välja TTÜ uus põhikiri, mis jõustus 1996. aasta veebruaris. 1997. aastal alustati vastuvõttu diplomiõppesse.

2002. aasta septembrist mindi üle uuele õppekavade süsteemile (kolm aastat bakalaureuse- ja kaks aastat magistriõpet), millega ühtlustati kooli haridustase Euroopa teiste riikide ülikoolidega. Oma akadeemilises tegevuses juhindub Tehnikaülikool Euroopa ülikoolide Magna Charta põhimõtetest. Tööd alustas ingliskeelne rahvusvaheline tasemeõpe, nii bakalaureuse kui ka magistriõppe tasemel. Õppekavad on akredeeritud.

Teaduse pool täienes üheksakümnendate lõpus ja uue sajandi algul uute võimekate teadusasutustega, mitme endise Eesti Teaduste Akadeemia instituudiga, mis liideti Tallinna Tehnikaülikooliga. Praeguseks on neid instituute kolm: Geoloogia Instituut, Küberneetika Instituut ja Meresüsteemide Instituut, lisaks 2006. aastal moodustatud teadus-, arendus- ja õppeasutus TTÜ Tehnomeedikum. Noorte õppimisvõimalused laienesid Eesti erinevatesse piirkondadesse nelja Tehnikaülikooli kolledži näol: Tallinna Kolledž, Tartu Kolledž, Kuressaare Kolledž ja Virumaa Kolledž. Üheks suuremaks projektiks on Tallinna Tehnoloogiapark, mille strateegiliseks eesmärgiks on teadusmahukate ettevõtete konkurentsivõime kasvatamine ja selle kaudu kogu Eesti konkurentsivõime suurendamine.

Hoogsalt on arenenud ülikoolilinnak Mustamäel, mille rajamist alustati 1960ndail aastail: 1962. aasta kevadel pandi nurgakivi mehaanikateaduskonna hoonele (praegune 5. õppehoone), kuus aastat hiljem olid valmis kõik õppekorpused, raamatukogu, aula. Uue sajandi esimestel aastatel algas uuesti intensiivsem ehitustegevus, millele pani aluse Tehnikaülikooli TTÜ arengukava aastaiks 2001 – 2005 ja mis muu hulgas nägi ette ülikooli koondamise Tallinna eri paigust Mustamäe linnakusse. 2001. aastal kiideti TTÜ Mustamäel asuvate kinnistute arenduskava heaks nii ülikooli nõukogus kui ka Tallinna Linnavalitsuses. Vastavalt sellele on Mustamäel valminud Energeetikamaja, Geoloogia Instituudi uus hoone, tudengite uus ühiselamu, Academic Hostel, on rekonstrueeritud Loodusteaduste maja, Spordihoone, Puidumaja, üks vanadest ühiselamutest, ajalooline Kopli peamaja, aula jpm.

Akadeemikute alle rajati TTÜ peahoone siseõue 1986. aastal (skulptuuride autor Aime Kuulbusch-Mölder, arhitekt Rein Luup). Uuendatud siseõuel on järgmiste akadeemikute rinnakujud: Agu Aarna, Albrecht Altma, Arnold Humal, Paul Kogerman, Harri Käär, Ottomar Madison, Jüri Nuut, Boris Tamm, Juhan Vaabel, August Velner, Aleksander Voldek ja Ilmar Öpik.

Allee kujundati ümber 2008. aastal ülikooli 90. juubeliks.

2008 aasta märtsis avati Mustamäe ülikoolilinnakus IT Kolledži uus õppehoone, detsembris valmis TTÜ üliõpilaselamu II, Akadeemia tee 7/1 . Sügisel 2009 valmis täies mahus uuendatud ühielamu III, Akadeemia tee 7/2 ja hulgaliselt maa-aluseid parkimiskohti, 2009 aastal peale pingelist ehitustegevust avasid uksed TTÜ Teadusraamatukogu ja uus majandus- ja sotsiaalteaduskonna õppehoone.

Töö Tehnikaülikooli arendamisel jätkub, aastateks 2006 – 2010 vastu võetud arengukava järgi.