Filosoofia õppetool < Instituut < Avaliku halduse instituut < Sotsiaalteaduskond < Ülikool tipptegijatele

Filosoofia õppetool

Rahvusvahelise teadustöö kõrval on õppetooli põhiülesanne õpetada TTÜ kõikide teaduskondade üliõpilastele filosoofia algteadmisi, samuti loogikat, kultuurilugu, Euroopa ideede ajalugu, insenerieetikat ja keskkonnafilosoofiat. Õppetooli põhiülesanne on kaasa aidata ülikooli taotlusele koolitada tulevasi insenere laia silmaringiga haritlasteks.

Professor Ahti-Veikko Pietarinen

Professor Ahti-Veikko Pietarinen PhD (Helsingi Ülikool) on õppetooli juhataja ja õpetab praegu ka Hiinas Zheijangi Ülikoolis ning töötab professorina Helsingi Ülikoolis. Oma varasemas karjääris on ta töötanud Harvardi Ülikooli külalisteadurina, Lõuna-Koreas Kyung Hee Ülikoolis külalisprofessorina ning Turku ja Helsingi ülikoolides asendusprofessorina. Professor Pietarineni uurimisvaldkondade hulka kuuluvad loogika- ja keelefilosoofia, teadusfilosoofia, pragmatism, analüütilise ja Ameerika filosoofia ajalugu ning matemaatikafilosoofia. Kontakt: ahti-veikko dot pietarinen at helsinki dot fi ahti-veikko dot pietarinen at helsinki dot fi ahti-veikko dot pietarinen at ttu dot ee

Valik publikatsioone:

Pietarinen, A.-V. (2011). Existential Graphs: What the Diagrammatic Logic of Cognition Might Look Like? History and Philosophy of Logic, 32, 265 - 281

Pietarinen, A.-V. (2011). Principles and Practices of Neurath’s Picture Language. O. Pombo, S. Rahman, J.M. Torres (Eds.). Otto Neurath and the Unity of Science (71 - 82).Springer

Pietarinen, A.-V. (2011). A Hedgehog Who Thought He Was a Fox: John Dewey betwixt the One and Manyworlds Philosophies. M. Flamm, L. Hickman, K.P. Skowronski, J.A. Rea (Eds.). The Continuing Relevance of John Dewey: Reflections on Aesthetics, Morality, Science, and Society (-). Amsterdam: Rodopi

Emeriitprofessor Ülo Kaevats

Emeriitprofessor Ülo Kaevats PhD (Vilniuse Riiklik Ülikool) oli filosoofia õppetooli eelmine juhataja ja aastatel 2000-2004 TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi direktor. Ta on töötanud ka Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja ja Eesti riigisekretärina (1992-1995). Kontakt: ylo dot kaevats at ttu dot ee ylo dot kaevats at ttu dot ee ylo dot kaevats at ttu dot ee

Valik publikatsioone:

Kaevats, Ü. (2009). Filosoofiakirjanduse mahukaim algupärand. Lugu, 35

Kaevats, Ü. (2008). Scientia est potentia. Jakapi, R. (Eds.). Studia Philosophica Estonica (43 - 60). Tartu: Tartu Ülikool

Kaevats, Ü. (koost.) (2008). Teadusfilosoofilisest vaatepunktist (Saateks autor Ü. Kaevats). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Dr. Leo Näpinen

Dotsent Leo Näpinen MsC (Tartu Ülikool) PhD (Läti Teaduste Akadeemia Filosoofia ja Õiguse Instituut) on õpetanud erinevaid filosoofia- ja loogikakursusi mitmetes Eesti ülikoolides (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tartu Ülikool) ning töötanud teaduri ja vanemteadurina Ajaloo Instituudis ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis. Dr. Näpinen on Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse (TTEÜ) liige ja olnud varem tegev ka mitmetes Eesti ja välismaa filosoofiaühendustes. Kontakt: leo dot napinen at ttu dot ee leo dot napinen at ttu dot ee leo dot napinen at ttu dot ee

Valik publikatsioone:

Näpinen, L. (2011). On the Unfitness of the Exact Science for the Understanding of Nature. Baltic Journal of European Studies, 1, 74 - 82

Näpinen, L. (2010). Mõtteid inimes(t)e iseorganiseerumise toetuseks. In: Teesid Eesti filosoofia aastakonverentsil 15.-16. mai 2010:, 2010

Näpinen, L. (2008). Mõistuse suutlikkuse piiridest. Studia Philosophica Estonica, 1.3, 81 - 91

Margus Mägi

Lektor Margus Mägi MA (Moskva Riiklik Ülikool) on varasemalt õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja Sisekaitseakadeemias. Aastatel 1994-1998 viibis ta TEMPUS’e stipendiumiga Marburgi Ülikoolis ja 2007-2008 töötas INNOVE stipendiaadina Tübingeni ning Bielefeldi Ülikoolides. Kontakt: margusm at staff dot ttu dot ee margusm at staff dot ttu dot ee margusm at staff dot ttu dot ee

Valik publikatsioone:

Mägi, M. (2004). Kui ma kuulsin kuninglikku laulu. Looming, 1024 - 1033

Luure, A.; Mägi, M.; Viik, T. (1994). Hegeli filosofeerimise vorm. P. Laido (Eds.). Loogika ja mõtlemine (15 - 23). Tallinn: TTÜ kirjastus

Luure, A.; Mägi, M.; Viik, T. (1994). Dialoog Platoniga . P. Laido (Eds.). Loogika ja mõtlemine (3 - 14). Tallinn: TTÜ kirjastus

Indrek Meos

Lektor Indrek Meos MA (Tartu Ülikool) on varem loenguid andnud ka Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ja Eesti Kunstiakadeemias. Kontakt: indrek dot meos at mail dot ee indrek dot meos at mail dot ee indrek dot meos at mail dot ee

Valik publikatsioone:

Meos, I. (2011). 10 uut videoloengut: Mis on filosoofia? (35 min), Sokrates (34 min), Platon (51 min), Locke (19 min), Hegel (23 min), Schopenhauer (44 min), Comte (11 min), Peirce (15 min), James (28 min), Spengler (20 min)

Hempel, C. G. (2011). The Logical Analysis of Psychology. Akadeemia, 1336 - 1351

Meos, I. (2011). Kaasaja filosoofia