Uus aastatuhat nõuab energee- tikalt uusi lahendusi, senised traditsioonilised energiaallikad ja -tootmisprotsessid on asendumas uutega. Energeetikateaduskonna eesmärk on püsida pidevalt uuenevates elektroenergeetika, elektrotehnika, elektriajamite ning mäenduse valdkondades juhtiva õppe-, teadus- ja arendustöö keskusena Eestis ning tugevdada oma rahvusvahelist seisundit.
Energeetikateaduskond alustas õppe- ja uurimistööd 1918. aastal ja on tänaseks muutunud Eesti juhtivaks energeetikateaduse ja -koolituse keskuseks. Lisaks õpingutele kodumaal pakutakse õppimis- ja praktikavõimalusi välismaal. Nõudmine teaduskonna lõpetanute järele on suur nii Eestis kui ka teistes riikides.
Elektroenergeetika instituudi valdkond on elektrienergia optimaalne ja ohutu tootmine, ülekandmine ning jaotamine. Uuteks suundadeks on energeetika arengu planeerimine, energiaturg, alternatiivsete energiaallikate kasutamine ning suurte süsteemide optimeerimine. Traditsiooniliselt käsitletakse ja uuritakse elektrijaamade, -võrkude ja energiasüsteemide tehnilisi ja majanduslikke probleeme ning optimaalset juhtimist.
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis tegeletakse elektrienergia mehaaniliseks liikumiseks, valguseks, soojuseks jne muundamise küsimustega. Õpetatakse ja uuritakse ka tarbijate elektrivarustust, tootmise automatiseerimist ning roboteid. Teadustöö põhisuund on energiasäästlike elektriajamite ja jõupooljuhtmuundurite uurimine, väljatöötamine ja rakendamine Eesti energeetikas, tööstuses ja elektertranspordis.
Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudis õpetatakse ja uuritakse elektrotehnika aluseid ja elektrimasinaid, elektrotehnoloogiat, elektromagnetilist ühilduvust, elektrimõõtmisi ning elektrivälju. Elektrienergia säästmine ja reaktiivvõimsuse kompenseerimine, võrgusõbralikud toiteallikad ning eritüübilised elektrimasinad kuuluvad samuti instituudi huvideringi.
Mäeinstituudi valdkond on seotud rakendusgeoloogia ja maavarade kaevandamisega. Eesti geoloogia ja maavarade kasutamine on peamised õppe- ja uurimissuunad. Olulisemad õppeained on mäetehnika, lõhketööd, mäe- ja geoökonoomika, allmaarajatiste ehitamine ja mäetööstusalade rekultiveerimine. Teadusuuringutes keskendutakse maavarade keskkonnasäästlikule kaevandamisele.