Uudised ja sündmused

Kolm uut Eesti Teadusfondi granti avaliku halduse instituudis Erkki Karo, 24.01.2012 11:53, E-post autorile

Eesti Teadusfond kinnitas rahastamise kolmele uuele ETF grandile avaliku halduse instituudis aastateks 2012-2015.

Prof. Tiina Randma-Liiv juhib projekti ‘Majanduskriisi mõju avalikule haldusele: Eesti juhtumi analüüs’

Lühikirjeldus: Lisaks otsestele majanduslikele mõjudele on hiljutine majanduskriis avaldanud mõju ka valitsemisele, kuigi need muutused ei pruugi olla nii ilmselged ja koheselt nähtavad. Hoolimata sellest, et juba 2010. aasta alguses viitasid mitmed majandusnäitajad finantskriisi lõppemisele ja majanduse taastumisele, on kriisil avaliku sektori toimimisele oluliselt pikem järelmõju, sest valitsue rakendatavad kokkuhoiumeetmed kestavad veel aastaid. Peamine küsimus avaliku halduse seisukohast on, kas kriis on tugevdanud senist halduse korraldust või hoopis tinginud muudatusi või isegi põhimõttelisi ümberkorraldusi halduspraktikas. Käesoleva projekti peamine eesmärk on analüüsida majanduskriisi mõju avalikule haldusele Eesti keskvalitsuse tasemel. Projekt raames käsitletakse järgnevaid uurimusküsimusi: Kas finantskriis on põhjustatud süsteemsetest vigadest avalikus halduses? Kas majanduskriis on mõjutanud valitsemise praktikat? Kui ulatuslikud on ilmnenud muudatused? Kas kriis on kaasa toonud ajutised või pikaajalise fookusega ümberkorraldused avalikus halduses? Kas lühi- ja pikaajalised muudatused on omavahel kooskõlas? Kas kriis on avaliku halduse reforme viinud uue haldusjuhtimise (NPM) paradigmale lähemale või hoopis kaugemale? Viimasel juhul, mis tendentse on võimalik täheldada? Kuna ETF grandi piiratud maht ei võimalda majanduskriisi analüüsida avaliku halduse kui terviku seisukohast, keskendub projekt kolmele võtmetähtsusega alateemale: otsustamise protsess, avaliku sektori institutsionaalne korraldus, tulemusjuhtimine. Projekt viiakse läbi kvalitatiivse uuringuna, kus kombineeritakse erinevaid uurimismeetodeid - kirjanduse ülevaadet, poliitika dokumentide analüüsi, süvaintervjuusid, juhtumianalüüsi ning fookusgruppe riigiametnikega. Projekti tulemusena on kavas avaldada vähemalt viis teadusartiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritud väljaannetes. Lisaks töötatakse projekti lõppfaasis välja poliitikasoovitused, mida arutatakse poliitikute ja riigiametnikega uuringu fookusteemaga seotud töötubades.

Dr. Veiko Lember juhib projekti ‘Avaliku-erasektori koostöö ja avalike teenuste osutamine: seosed majandusarenguga’ 

Lühikirjeldus: Kaasaegne avaliku halduse käsitlused on suuresti ignoreerinud küsimust, mil määral tuleks erinevaid lepingulisi avaliku-erasektori koostöömehhanisme teadlikult rakendada innovatsiooni, tehnoloogia ja seeläbi üldise majandusarengu hüvanguks. Samal ajal on see kerkimas aina olulisemaks teemaks evolutsioonilises majandusteaduses, arenguökonoomikas ja innovatsiooniuuringutes, kus lepingulisi koostöövorme (riigihangetest nn PPP projektideni) nähakse olulise nõudluspõhise innovatsioonipoliitika tööriistana. Veelgi enam, käesoleval ajahetkel on paljud valitsused üle maailma (taas) ellu viimas 1970st pärinevaid poliitikaid, mis näevad ette olulise osa riigihangete eelarve – tavaliselt 10-20% SKTst – suunamisest innovatsiooni, tehnoloogia ja üldise majandusarengu hüvanguks. Käesoleva uurimisprojekti eesmärk on käsitleda eelpool mainitud fenomeni läbi riikide võrdleva analüüsi. Projekt lähtub avaliku halduse, innovatsioonisüsteemide ja evolutsioonilise majandusteooria kontseptuaalsetest ja metodoloogilistest alustest. Esmalt võetakse vaatluse alla Eesti juhtum, misjärel asetatakse see rahvusvahelisse konteksti ning võrreldakse seda teiste riikide (Euroopa, Aasia, Ameerika) kogemustega. See võimaldab välja selgitada, millised on peamised tegurid, mis määravad ära riigihangete potentsiaalse ja tegeliku mõju innovatsioonile, tehnoloogiale ja majandusarengule.

Dr. Erkki Karo juhib projekti ‘Institutsioonid ja majandusareng Ida-Aasias ja Kesk- ja Ida-Euroopas’

Lühikirjeldus: Tõenäoliselt on üheks levinumaks ja tõesemaks Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide majandusarengu väljakutsete diagnoosiks vajadus struktuursete muutuste järele ning liikumine kõrgema lisandväärtusega majandustegevuste poole. Probleemiks on aga see, et need diagnoosid ei ole viinud selgete poliitikate suunas, mis sellist struktuurset muutuste toetaks. Hiljutine majanduskriis ja poliitilised vastused sellele on seda probleemi väga selgelt illustreerinud. Projekti eesmärgiks on uurida ning analüüsida miks ei ole KIE riigid suutnud majandusstruktuuri muutvaid poliitikaid rakendada isegi ilmsete võimaluste puhul. Projekt panustab KIE majandusarengu uurimisse läbi kahe uudse lähenemisnurga: a) KIE riikide majandusarengu mudelite (hõlmates nii makromajandus- kui ka mikromajanduspoliitika) institutsioonaalse arengu süsteemne analüüs; b) KIE ja Ida-Aasia majandusarengu trajektooride võrdlev analüüs ning seletuste otsimine poliitika muutuste dünaamikale 1990ndatel ja 2000ndatel. Teoeetiliselt ja metoodika osas toetub projekt klassikalistele Ida-Aasia riikide majandusarengu institutsionaalsetele analüüsidele (Amsden, Haggard, Johnson, Wade), mida kohendatakse KIE riikide konteksti (KIEs siiani sarnase suunitlusega uurimised puuduvad) ja ka 2000ndate aastate poliitilise-majanduslike ja sotsiaal-institutsionaalsete arengutega KIE ja Ida-Aasia riikides.

Kõik ETF grandid toetavad nii projekti põhitäitja kui ka kahe-kolme magistrandi ja doktorandi uurimistööd.