Haridustehnoloogiakeskus |
Olen Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna bakalaureusastme üliõpilane. Teise aasta lõpuks haldusjuhtimise erialal kaugõppes võin kindlalt öelda, et olen teinud nii õppevormi kui eriala suhtes väga õige valiku. Ettevõtte juhina peab mul olema vaba päevagraafik ning kaugõpe on ainus võimalus sobitada õppimist tööga. Kuna loengud toimuvad kaugõppele kaks korda kuus nädalavahetustel, siis on suur osa õppest viidud e-keskkondadesse, nagu näiteks WebCT ja Moodle.
e-Õppekeskkonnad on mugavad ning nende „turule tulek“ on kindlasti kaasa aidanud hariduse kättesaadavamaks muutumisele. Eelkõige just on võimalik täies mahus haridust omandada ka neil, kes ei saa igapäevaselt loengutes osaleda. Samuti aitavad e-õppekeskkonnad aega ja raha nii ülikoolil kui ka üliõpilastel. Ära jäävad kulutused kohaletulemiseks ning näiteks materjalide paljundamiseks. Õppejõul pole tingimata vajalik tulla nädalavahetusel loengut andma, vaid on võimalus see videona salvestada. Üliõpilased saavad tegeleda õppetööga just siis kui neil selleks piisavalt aega on.
Siit jõuame enesedistsipliini küsimuse juurde, millest sõltub e-õppes palju. Iseseisvalt õppides peab oskama oma aega planeerida, et kõigist tähtaegadest kinni pidada. Sageli saavad kaugõppijad õppimise juurde asuda lausa öötundidel, siis kui töö- ja perekohustused täidetud. Seesuguses olukorras on väga oluline, et (kaugõppe) üliõpilasel oleks võimalik kuulata loenguid või tutvuda materjalidega just siis kui talle sobib.
e-Õppe juures ei saa kindlasti mainimata jätta ka tehnika ja infosüsteemide kvaliteetsuse tähtsust – kiire arvuti ja kiire internetiühendus üheskoos tõrgeteta toimiva e-õppekeskkonnaga hõlbustavad õppimist, loengute kuulamist jne.
e-Õppekeskkonnad on kindlasti oluliseks täienduseks haridussüsteemile, muutes (kõrg)hariduse efektiivsemaks ja laialdasemalt kättesaadavaks. Samuti on e-õppes osalemine hea enesedistsipliini harjutus, sest tulemuste kvaliteet sõltub täielikult üliõpilase enda motiveeritusest ning tahtest õppida. Kui saad hakkama e-õppega, siis saad kõigega hakkama!
Olen bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng ning kuna käin täiskohaga tööl ja mul on ka pere, siis olen valinud õppimiseks kaugõppe variandi. Reeglina on kaugõppes enamus üliõpilasi täiskohaga tööl ja näiteks meie kursuse puhul on pooled neist ka väljaspoolt Tallinna. Põhiline suhtlus õppejõududega käib läbi veebikeskkonna, kas siis Moodle'i või WebCT kaudu. Sealt leiab tudeng õppeaine kava, õppematerjalid, videoloengud, koduste ülesannete tähtajad ja saab teha online teste.
Olen enda jaoks leidnud mõlemad keskkonnad olevat väga kasulikud ja kasutajasõbralikud. Pean mainima, et mõlemad süsteemid on alati ka töökorras, kui neid kasutanud olen, seega etteheited teha pole põhjust. Millega väga rahul olen, on see, et juhul kui ei ole olnud võimalik loengutest osa võtta (lähetuses, haige jne) on mul võimalus need materjalid ise läbi töötada ja saada aimdust millest räägiti, seega ei jää ma ilma loengus käsitletust. Muidugi ei saa seda võrrelda üks ühele loenguga, kuid see on tunduvalt parem variant, kui sirvida kaastudengite napisõnalisi märkmeid. Väga kasulikud on videoloengud, mille vaatamine teeb peaaegu sama välja kui loengus osalemine ning kui tekibki vajadus mõne täpsustava küsimuse järele, saab ju alati õppejõule maili saata. Videoloengute puhul pean eriti positiivseks seda, et alati saab pausi vajutada, kui vaja mõnd pikemat mõtet kirjutada, saab ka tagasi kerida, et öeldu veelkord üle kuulata. Teadagi talletab inimaju informatsiooni limiteeritud koguses ja kipub unustama. Jällegi saab varem arvutisse salvestatud loengud vajadusel üle vaadata ning seda ka viis aastat hiljem kui peaks vajadus tekkima.
Mõned õppejõud kasutavad oma õppeaine paremaks omandamiseks ka Skype'i, et siis väljakuulutatud aegadel üliõpilastele konsultatsiooni anda, kui neil peaks oma kodutööde tegemisel probleeme tekkima. Samuti on Skype'i vahendusel kaasüliõpilastega grupitöid tehtud ja hiljem lindistatud salvestused õppejõule saadetud.
Isiklikult leian, et e-õppe erinevad variandid on väga positiivsed ja innovaatilised õpetamise moodused ja oleks samm tagasi meie infotehnoloogilises ühiskonnas, kui neid võimalusi ei kasutataks. Ma ei usu ka, et see kuidagi õppejõudude töökohti ohustaks vaid leian, et see pigem avardab nende õpetamise võimalusi ja loob parema kontrolli tudengite õppetöös osalemise üle.