Uudised
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus korraldas 28. novembril Tallinnas Eesti Pimedate Liidule heategevusliku koolituspäeva, millest võtsid osa 22 liidrit Eesti Pimedate Liidust ja liikmesorganisatsioonidest üle Eesti.
Koolitus keskendus kahele olulisele ning praktilisele teemavaldkonnale - lepinguõigusele ning meediasuhtlusele. Eesti Pimedate Liidu projektijuht Kerttu Olõkainen hindas koolituspäeva igati kordaläinuks. „Eriti oluline oli, et koolitus ei olnud traditsioonilises formaadis ja nägemispuudega osalejad said just neile olulistel teemadel vastused, mida oma organisatsioonides rakendada,“ sõnas Olõkainen.
Koolituspäeva sisu töötasid vabatahtlikkuse alusel välja advokaadibüroo LEXTAL, suhtekorraldusbüroo Corpore ja TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus. Kaasatud osapoolte jaoks oli tegemist esmakordse heategevusliku koostööprojektiga.
Lisainfo:
Triin Ploompuu
Projektijuht
triin@majanduskoolituskeskus.ee
620 3949
EAS tutvustas 16.novembril tootmisettevõtete seas läbi viidud uuringut, mis kaardistas valdkondlikud teadmised ja oskused, peamised eesmärgid ja puudujäägid. Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane, kuna suur hulk tootmisettevõtteid ei ole süstemaatiliselt tegelenud tootmisjuhtimise korraldamisega. Uuringu tellis EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, selle viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koolituskeskus eesotsas Kristjan Gansi ja Marko Koklaga.
Töötleva tööstuse osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis ja ekspordis on väga suur: Statistikaameti andmeil oli 2009. aasta seisuga tegutses töötlevas tööstuses 23,7% kõikidest tööga hõivatud inimestest Eestis. 2010. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted kaupu 4,9 miljardi euro eest, mis andis üle poole Eesti koguekspordist. Ometi on Eesti tootmisettevõtete tootlikkus ja tootmissüsteemi efektiivsus märkimisväärselt madalam kui Euroopas keskmiselt. Eesti ettevõtted on oma lisandväärtuselt Euroopa ühed madalamad.
„Uuringust selgus, et enamik ettevõtjatest hindab tootmisjuhtimise taset oma ettevõttes keskpäraseks, neil esineb märkimisväärseid puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja tootmisseadmete ressursi efektiivse kasutamisega. Ka hinnatakse oma teadmisi paiguti paremaks kui uuringu tulemused järeldada lubavad," kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse direktor Pille-Liis Kello. „Teadmistest jääb puudu just erinevate metoodikate ja nende eesmärgipärase rakendamise osas, mille põhjuseks on ilmselt puudulik eriharidus, vähene täienduskoolitus ja napp eestikeelne erialane kirjandus," lisas Kello.
"Tootmisprotsessi tervikefektiivsusest puudub ülevaade, fookus on eelkõige töötajate efektiivsuse mõõtmisel, samuti ei kaasata inimesi parendustegevustesse piisaval määral," kommenteeris uuringut läbi viinud Kristjan Gans. „Murekohaks on haridus: tootmisjuhtimist ei õpetata ettevõtete hinnangul vajalikul tasemel ei üli- ega kutsekoolides," tõdes Gans.
Ettevõtted hindasid läbitud koolituste ja valdkondliku konsultatsiooni kvaliteeti pigem madalaks. Uuringust selgus ka, et üle 60% ettevõtetest ei kaasa eesmärkide saavutamisse kõiki töötajaid. Olulisimaks eesmärgiks peetakse kõrge kvaliteedi saavutamist.
Uuring viidi läbi kvantitatiivselt 184 ja kvalitatiivselt 27 tootmisettevõttes.
Uuring on täismahus kättesaadav siit: www.eas.ee/uuringud/innovatsioon-ja-tootearendus
TTÜ majandusteaduskonna koolituskeskus korraldab 7. novembril Tallinnas projekti HEWENET konverentsi, mis keskendub meditsiini- ja hoolekandealase piiriülese ettevõtluskoostöö arendamisele.
Ühiskonverents kannab teemapealkirja „Meditsiini- ja hoolekandesektori ettevõtlusvõimalused Eesti-Soome piiriüleses koostöös“ („Business opportunities in the medical and welfare industry in Estonian-Finnish cross-border cooperation“). Konverentsi eesmärk on jagada infot Eesti ja Soome meditsiini- ja hoolekandesektori tulevikuprognooside kohta ning leida koostöövõimalusi investeeringute toomises, patsientuuride arendamises ning tehnoloogia soetamises.
Ühiskonverentsi peaesinejad on Praxise tervishoiupoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo ja Soome riikliku tervishoiu- ja hoolekandeinstituudi sotsiaalteaduste doktor Sirpa Andersson. Moderaator on Toomas Trapido. Eesti-Soome koostöö edulugusid jagavad CityMed'i dr Meeme Mõttus Eestist ja Kymijoen Hoiva tegevjuht Tiina Punkanen Soomest.
Konverentsist on oodatud osa võtma kõik Eesti ja Soome tervishoiu- ja hoolekandeasutuste esindajad. Registreerimine on avatud kuni 28. oktoobrini. Osalemine on tasuta. Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi programm, ajakava ja registreerimisinfo on saadaval siin: http://hewenet.eu/
Projekt HEWENET (EST-FIN Health and Welfare Institutions Cooperation Network) toimub TTÜ majandusteaduskonna koolituskeskuse ja Aalto Ülikooli väikeettevõtluskeskuse koostöös Intrerreg IVA programmi raames. Projekti eesmärk on pakkuda võimalust laiendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide keskastmejuhtide juhtimisalast haridust, kasutades selleks nii Eesti kui Soome spetsialistide parimaid teadmisi ja praktikaid ning piirideülest kogemustevahetust. Projektist HEWENET saate lähemalt lugeda kodulehelt.
Lisainfo:
Terje Vingisaar
Projektijuht
terje@majanduskoolituskeskus
6203949
Kolmapäevast reedeni toimub Tallinnas rahvusvaheline loomemajanduse kontaktseminar „CREAENT“.
TTÜ Majandusteaduskonna koolituskeskuse juhataja Alissa Vassilkova sõnul on tegu spetsiaalse koostööseminariga loomemajanduses tegutsevatele ettevõtjatele. „Tahame anda loomemajanduse vallas tegutsevatele ettevõtetele kasvamise osas lisateadmisi ning analüüsida osalevate ettevõtete näitel mitmesuguseid arengu ja- koostöövõimalusi. Samuti on see suurepärane võimalus rahvusvaheliste koostöökontaktide loomiseks teiste loomemajandusettevõtjatega,“ märkis Vassilkova.
Programm koosneb kolmest intensiivsest päevast, mille käigus saavad osalejad teadmisi võrgustiku loomisest, kliendisuhete juhtimisest ja arendamisest, müügioskuste arendamisest ja rahvusvahelisest turundusest. Lektoritena astuvad üles Anu-Mall Naarits, Kalle Reunanen ja Rein Riisalu. Lisaks külastatakse Tallinna Loomeinkubaatorit, Telliskivi Loomelinnakut ja Rotermanni Kvartalit.
Kontaktseminarist võtavad osa 75 noort loomemajandajat Eestist, Soomest ja Lätist. Osalejad on alustanud tegevust või tegutsevad loomemajandusega seotud ettevõttes ning soovivad oma ettevõtmist arendada. Kogu programm on osalejatele tasuta.
Kontaktseminar toimub CREAENT projekti raames, mida rahastab Central Baltic Interreg IV A Programm 2007-2013, Euroopa Regionaalarengu Fond.
Lisainfo:
Alissa Vassilkova
Juhataja
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus
Tel: 620 39 43, Mob. +372 56 95 45 09
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus korraldas 15.septembril Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu hooaja avaklubi, mille raames tutvustati personalijuhtimisega seotud spetsialistidele esmakordselt interaktiivset kaasuse analüüsi meetodit.
Kaasuse teemaks oli seekord konkurents talentide pärast, mis on ettevõtete jaoks väga aktuaalne teema. Klubis käsitletava interaktiivse kaasuse viis läbi lektor Rein Riisalu, kes on end sellel teemal täiendanud Bled’i ärikoolis, Sloveenias. „Kaasuse lahendamine aitab läbi reaalse kogemuse analüüsida olemasolevaid murekohti,“ lisas Riisalu, “kaasuse arutelu aitab samastuda ja leida uusi lahendusi.“ Lisaks tutvustati koolituskeskuse tegemisi ja selle aasta plaane. Hooaja avaklubis osales ca 40 aktiivset klubiliiget.
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus tegeleb majandus- ja juhtimisalaste arenguprogrammidega ning Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE on personalijuhtimise ja inimeste juhtimise teadmist ja parimat praktikat koondav ning vahendav info- ja suhtlemiskeskus.
Hewenet WP2 uurimuse eesmärk oli hinnata Eesti ja Soome tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide juhtidele kompetentsust erinevates juhtimisvaldkondades ning tuua välja kitsaskohad ja määrata valdkonnad, mis vajavad täiendavaid koolitusi.
Uurimuse käigus küsitleti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande organisatsioonides töötavaid erinevate astmete juhte Eestist ja Soomest. Hewenet WP2 küsimused puudutasid juhtimiskompetentside, -koolituste ja teeninduse alast teadlikkust. Uuringu eesmärk oli kaardistada hetkeline oskusteabe tase tervishoiu ja sotsiaalhoolekande organisatsioonides Eestis ja Soomes.
Soome keskastmejuhid hindasid ise enda hetkelist oskusteavet juhtimiskompetentside valdkonnas üldiselt väga kõrgeks, kuid tõid siiski välja, et koolituste järele on siiski suur vajadus pea igas valdkonnas. Huvitaval kombel selgus, et koolitusvajaduste määramisel eksisteerib märgatav lõhe selle vahel, kuidas keskastme juht hindab ise oma koolitusvajadusi ning kuidas hindab seda tema ülemus. Tippjuhtide hinnangul on kõige suuremate puudujääkidega valdkonnaks finantsjuhtimine, kuid keskastmejuhid hindasid kõige olulisemaks vajadust kvaliteedi juhtimise koolituse järele ning tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide juhtkonna oskusteabe suurendamise järele. Lisaks sellele tajuti puudujääke ka strateegilise juhtimise, muudatuste juhtimise ning soorituste juhtimise oskustes. Tippjuhtide poolt kõige olulisemaks valdkonnaks peetud finantsjuhtimine, oli keskastmejuhtide hinnangul olulisuse pingereas aga alles kaheksandal kohal.
Soome uuringus osalejad hindasid enda puhul kõige tugevamaks meeskonna juhtimise oskusi, üldiseid juhioskusi ning muudatuste juhtimist. Kõige suurem oskusteabe kõrvalekalle esines kompetentsides, mis on seotud kvaliteedi juhtimisega, finantsressursside juhtimisega ning tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide spetsiifikast lähtuvate juhiomadustega.
Eestis korraldatud uuring näitas, et vastajate hinnangul on kõige paremini juhitud kompetentsid soorituse juhtimine, muudatuste juhtimine, andmehalduse protsesside juhtimine, meeskonna juhtimine ja personaliprotseduuride juhtimine. Kõige suuremad puudujäägid on kvaliteedi juhtimises, ressursside juhtimises, koostöövõrgustike juhtimises, strateegilises juhtimises ning tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide spetsiifikast lähtuvates oskusteabe nõuetes.
Tippjuhid, kes osalesid Eestis korraldatud uuringus leidsid, et kompetentsid, mis vajavad täiendavaid koolitusi on: finantsressursside juhtimine, kvaliteedi juhtimine, koostöövõrgustike juhtimine, kommunikatsiooni juhtimine ja strateegiline juhtimine. Lisaks sellele on tippjuhtide hinnangul Eestis vaja täiendada juhtimise oskusteabe nõudeid, mis lähtuks tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide spetsiifikast.
Kokkuvõttes hindasid küsitlustes osalejad Eestis ja Soomes enda oskusi erinevalt mitmetes kompetentsides. Näiteks paistsid uuringus osalenud soomlased omavat rohkem oskusteavet, kui uuringus osalenud eestlased. Samas olid eestlased need, kes hindasid oma oskusteabe taset tervishoiu ja hoolekande organisatsioonide valdkonnas kõrgemalt. Seevastu hindasid soomlased enda oskusi eestlastest tunduvalt kõrgemaks koostöövõrgustike juhtimise ja ressursside juhtimise kompetentsides. Valdkonnad, milles eestlaste ja soomlaste kompetentsides nende hinnangul suuri erinevusi ei esinenud olid andmehalduse protsesside juhtimine ja muudatuste juhtimine.
Statistiliselt silmapaistvaim ning kõige olulisem erinevus Eesti ja Soome juhtide vahel puudutas soorituse juhtimise oskust. Täpsemalt seisnesid erinevused eesmärkide seadmise oskustes ja eesmärkide täitmise hindamises. Eestlased hindasid oma oskusi kõnealuses valdkonnas üsna kõrgeks, kuid Soomlased tunnistasid antud kompetentsis puudujääke. Eesti vastajad hindasid kõrgelt oma kompetentsi ka andmehalduse protsesside juhtimises ja personaliprotseduuride juhtimises.
Uuring avalikustatakse täismahus novembris toimuval konverentsil Tallinnas.
Loe lähemalt projekti kodulehelt: http://hewenet.eu/
8. juunil korraldab TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus koostöös TTÜ Kuressaare Kolledžiga Saaremaa ettevõtetele tootmisjuhtimise alase koolituse „Efektiivsuse tõstmine läbi tootmisprotsesside optimeerimise“ Kuressaares.
Koolitusel käsitletakse tootmisettevõtete jaoks olulisi küsimusi - kuidas kaardistada ettevõtte tänast väärtusahelat, kuidas muuta väärtusahelas toimimine efektiivsemaks, millised on erinevad meetodid ja mudelid, mida saab kasutada protsesside optimeerimiseks? Koolituse eesmärk on läbi mõelda tootmisprotsesside optimeerimisega seotud probleemid ning tutvustada erinevaid meetodeid ja teooriaid, mille sobivust analüüsitakse konkreetse ettevõtte tootmisprotsesside optimeerimise näitel.
Teemadest kaetakse järgmised valdkonnad: äriprotsesside optimeerimise põhitõed ja optimeerimise eesmärgid ja tasandid, optimeerimise kontseptsioonid, protsesside optimeerimise tööriistad ja meetodid ning hindamine, kvaliteedijuhtimissüsteemid ning seadmete hooldus ja remont.
Koolitus on interaktiivne ja selle viib läbi kogenud tootmisjuhtimise koolitaja Jaak Lavin (koolitaja CV). Osalema oodatakse neid spetsialiste või juhte, kes on igapäevaselt seotud ettevõtte tootmisprotsesside juhtimise, ümberkujundamise ja optimeerimisega.
Registreerida saab kuni 31. Maini SIIN.
Kahest moodulist koosnev koolitusprogramm on mõeldud loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma äri kasvatada, ütles koolituskeskuse juhataja Alissa Vassilkova. „Eesmärk on anda ettevõtte kasvamise osas lisateadmisi ning analüüsida osalevate ettevõtete näitel mitmesuguseid kasvuvõimalusi,“ lisas Alissa Vassilkova.
Programm on osalejatele tasuta, eeldusel, et programm läbitakse täies mahus. Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu fond Central Baltic Interreg IV A Programm 2007-2013 CREAENT projekti raames. Programm käsitleb müügioskusi, rahvusvahelist turundust, teadmisi võrgustiku loomisest, strateegilist juhtimist ja eksporti, rahvusvahelisi autoriõigusi ning liidrioskusi.
Loomemajanduse koolitusprogrammis jagavad teadmisi kõik valdkonna eksperdid Eestist: endine EASi juht ja Eesti Tehnoloogiaagentuuri peadirektor, jätkuvalt Eesti Innovatsioonikomitee juht Alar Kolk, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk, USA-st pärit rahvusvahelise taustaga jurist ja konsultant William H. Piper, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja teenuste osakonna projektijuht Marju Naar, TTÜ õppejõud Rein Riisalu ja Anu Leppiman, ning koolitusfirma SELF juhatuse liige Karin Hango. Praktikutena on kaasatud programmi kunstnik Navitrolla, Ivo Nikkolo brändijuht Kaja Milder ja Tallinn Music Week’i peakorraldaja Helen Sildna. Programmi modereerib koolitajana tuntust kogunud Indrek Maripuu.
Programmi saab kandideerida kuni 23.maini SIIT!
Lisainfo ja registreerimine:
Triin Ploompuu
Projektijuht-konsultant
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus
E-mail: triin@majanduskoolituskeskus.ee
Tel: 620 3949
Projekti CREAENT koduleht, mille raames on koolitusprogramm välja töötatud: www.creaent.net
Teame, et probleeme on nähtavasti finantside haldamisega ning erinevate turunduslahendustega. Kindlasti olete ise tulnud mõtte peale „oleks vaid selline tehniline lahedus olemas, saaks asja palju kergemalt tehtud!“ Nüüd kutsumegi teid üles säärased mõtted välja ütlema, sest järgmisel Garage 48 üritusel saab ehk mõni mõte reaalsuseks.
15-17. aprillil toimub Tallinnas "hullumeelne ja unetu" Garage48 nädalavahetus. See on üritus julgetele ja aktiivsetele, kes soovivad ühe nädalavahetusega jõuda ideest töötava prototüübi või teenuseni. Garage48 kutsub kokku graafilised disainerid, veebiarendajad, tarkvaraarendajad, mobiilsete rakenduste arendajad ja äriinimesed, kes meeskondadena ideid (ja miks mitte just Sinu oma) realiseerima hakkavad.
Ootame teie ideede lühikirjeldusi 5.aprilliks. Kaks parima idee autorit saavad võimaluse osaleda tasuta Garage48 üritusel! (vaata www.garage48.org, pilet 23 EUR).
Küsi lisa helen@looveesti.ee, +372 502 2757
Paneme eri valdkondade pead kokku, et purustada müüdid, kus inseneri poolt loodu pole ilus ja kasutajasõbralik või disaineri tehtu on küll ilus, aga ebareaalselt kallis toota ja tehniliselt kohmakas. Kuna ka hea toode ei müü ennast ise, kutsume TEAM-UP´ile ka turundajad.
Potentsiaalsemate ideedega teeme terve päeva tööd, et koos aru saada, kas maailmal on neid vaja või mitte. Parimad kavandid aitame Loov Eesti ja Startup Garage abiga reaalsuseks muuta, et näha, kuidas asi reaalses elus töötab ja välja näeb.
Kõige rohkem ootame osalema tootearendajaid, disainereid, insenere ja loovinimesi, kuid loomulikult on oodatud kõik, kel on ideid 3D printeriga toodete tegemiseks (näiteid leiad www.shapeways.com). Kohal on kogenud mentorid, kes annavad idee arendamiseks vajalikku nõu ja tutvustavad viljakaks tegevuseks vajalikku mõttekäiku.
Mentorina juhendavad osavõtjaid Tõnis Liivamägi ning Pent Talvet. Mentorid hindavad idee praktilisust, visuaali, meeskonna jätkusuutlikkust ja ülevaatlikku ärimudelit täpselt sellises seisus, kui kaugele me jõuame.
Päevakava:
10.00 Avakõne
10.30 Ideede presenteerimised
11.30 Meeskondade komplekteerimine avatud ruumi põhimõttel
12.00 Töö algus
18.00 Oma töö tulemuste esitlemine mentoritele
19.00 Otsus parimate tulemuste osas
19.30 Fun (snäkid, joogid, networking)
22.00 Lõpetamine
Näeme 19.märtsil kell 10.00 Tehnopolis, Teaduspargi 6, Tallinn
Pane ennast kirja ja tule veeda üks lõbus, kuid asjalik päev! Sa ei tea kunagi, kuhu see välja viib ;)
Lisainfo: Helen Unt, helen@looveesti.ee, +372 502 2757
Reedel, 4. veebruaril kohtusid Eesti ja Soome tervishoiu ja hoolekandealase projekti HEWENET raames kahe riigi osapooled ja partnerid, kus analüüsiti planeeritud tegevusi uuringu, koolitusprogrammi ja oodatavate tulemuste näol ning samuti valiti projekti juhtgrupp.
HEWENETi projekt keskendub valdkonnaga seotud organisatsioonide juhtimiskompetentside uurimisele nii Eestis kui Soomes, mille alusel töötatakse välja pilootkoolitus valdkonna juhtimiskompetentside arendamiseks ja tõstmiseks. Teine oluline aspekt on koostöövõrgustiku loomine läbi täiendavate seminaride, millesse kaasatakse mõlema riigi kogenud spetsialiste.
TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskuse projektijuhi Terje Vingisaare sõnul puudub Eestis tervishoiusüsteemi spetsiifikast lähtuv juhtimisalane haridus võrreldes Soomega ja seetõttu on põhjanaaber heaks eeskujuks, kellelt kogemusest õppida. "Ühine koostööprojekt võimaldab teostada uuringut ning kaardistada kompetentse ja pakkuda kahe riigi projekti partneritele uusi teadmisi," lisab Vingisaar, "Samuti ehitatakse üles kvaliteetne pilootkoolitus, kuhu kaasatakse lektoritena oma ala häid asjatundjaid".
Kohtumisel valiti projekti juhtgrupp, kelle ülesanne on protsessi jälgida ja vajadusel nõustada. Juhtgrupi eestvedaja on Alissa Vassilkova (TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus), liikmed Heli Paluste (Eesti Sotsiaalministeerium) ja Jaakko Varvikko (Nordic Healthcare Group), Penti Mustalampi ja Natalja Narits (Aalto Ülikooli väike-ettevõtluskeskus). Projekti teostavad TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus ja Aalto Ülikooli väike-ettevõtluskeskus. Partneritena on kaasatud Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Hoolekandeteenused, Lilinkoti säätiö, Niemikoti säätiö, Elinkeinoelämän keskusliitto/Sosiaalialan työnantajat, Metropolia ammattikorkeakoulu ja Lahden Alueen Kehittämisyhtiö OY -LAKES/hyvinvointiklusteri. Projekti kesvuseks on 33 kuud. Projekti "HEWENET – EST-FIN HEALTH AND WELFARE INSTITUTIONS COOPERATION NETWORK" finantseeritakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist programmi Central Baltic INTEREG IVA raames.
Täiendav info: www.hewenet.eu
| |
 |  |
| Ülikool | Teaduskonnad | Asutused | Teadus ja Innovatsioon |
|
| Õpe | ||||
