Õppimine TTÜ-s |
§ 1. Üldsätted
§ 2. Õppekorralduse üldised alused
§ 3. Õppeinfosüsteem
§ 4. Akadeemiline kalender
§ 5. Õppurid ja õppuriks saamine
§ 6. Õppekoormus
§ 7. Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel
§ 8. Õppekohad
§ 9. Õppekohtade täitmine
§ 10. Õppimise kestus ja õppekoha kaotamine
§ 11. Õppeained
§ 12. Õpingukava koostamine ja õppeainetele registreerimine
§ 13. Tööpraktika
§ 14. Õppimine külalisüliõpilasena teistes kõrgkoolides
§ 15. Õpitulemuste hindamine
§ 16. Eksamid
§ 17. Arvestused
§ 18. Hindamistulemuste vormistamine
§ 19. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
§ 20. Akadeemiline puhkus
§ 21. Õppekava ja õppevormi vahetamine, peaeriala valik ja vahetamine
§ 22. Eksmatrikuleerimine
§ 23. Kõrgharidusastme lõpetamine ja haridust tõendavad dokumendid
§ 24. Õppetoetused
§ 25. Üliõpilaste teavitamine ja nõustamine
§ 26. Akadeemilised tavad
§ 27. Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine
§ 28. Rakendussätted
Kinnitatud TTÜ nõukogu 16. juuni 2009 määrusega nr 4
muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12
muudetud nõukogu 15.06.2010 määrusega nr 4
muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12
muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2
Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri
Määrus kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja § 7 lg 1 punkti 17 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) õppekorralduse eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab tasemeõppe korralduse nõuded, reeglid ja normid TTÜ-s kõigil kõrgharidusastmetel kõikides vormides. Eeskiri sätestab üldised õppekorralduse nõuded, reeglid ja normid.
(2) Eeskirja juurde kuuluvad rektori kehtestatud rakendusliku iseloomuga juhendid, mis konkretiseerivad üksikküsimusi järgmistes valdkondades:
1) õppetoetused;
2) külalisüliõpilaste õpingud;
3) õppekulude hüvitamise lepingute sõlmimine;
4) doktorandi tegevuskava koostamine. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
§ 2. Õppekorralduse üldised alused
(1) TTÜ-s toimub õpe rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas ehitusinseneriõppes (edaspidi inseneriõppes) ning doktoriõppes.
(2) Õppetöö toimub õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab muu hulgas õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu ning õppeainete loetelu koos nende mahuga. Õppekavale esitatavad nõuded, selle koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise tingimused ning kord on sätestatud TTÜ õppekava statuudis.
(3) Korralduslikult toimub õpe statsionaarses ja kaugõppe vormis.
(4) Statsionaarne õpe on õppevorm, mille puhul võib üliõpilasele ette näha igapäevase osavõtu õppetööst.
(5) Kaugõpe on õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti, infokommunikatsiooni-tehnoloogia vahendite abil ning rõhk on üliõpilase iseseisval õppetööl. Üliõpilaste auditoorne ja praktiline töö on korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi.
(6) Õppe nominaalkestus (nominaalne õppeaeg) on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks nominaalkoormusega õppimisel.
(7) TTÜ õppekeel on eesti keel. Muude keelte kasutamise õppetöös sätestab TTÜ nõukogu.
(8) Õppetöö toimub ainesüsteemis. Ainesüsteem on õppesüsteem, kus õppur õpib õppeaineid enda poolt koostatud õpingukavade alusel, arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusõppeainete nõudeid. Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima. Õpingukavadega määrab üliõpilane õppekava läbimise individuaalse tee semestrite kaupa.
(9) Õppetöö toimub kontaktõppe, tööpraktika ja iseseisva töö vormis. Kontaktõpe toimub loengu, seminari, praktikumi, harjutuse jm vormis, sh e-õppes. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(10) Üliõpilaste osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal on kohustuslik. Lisaks on rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ja inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilastele esimesel õppetööst osavõtu semestril loengutes osalemine kohustuslik.
(11) Kontaktõpe toimub tunniplaani alusel ja e-õppe vormis. Tunniplaan koostatakse tüüpõpingukavast lähtudes. Tüüpõpingukava koostatakse rektori kehtestatud korras. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(12) Õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktides (EAP). 1 EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle.
(1) Õppeinfosüsteem (ÕIS) on TTÜ ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond, kus muu hulgas toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine.
(2) Üliõpilastel ja õppetööd läbiviivatel ja korraldavatel TTÜ töötajatel on kohustus
regulaarselt jälgida õppeinfosüsteemi keskkonda.
(3) Üliõpilasel on kohustus kontaktandmete muutumisel muuta neid koheselt õppeinfosüsteemis.
(4) Üliõpilane esitab avaldused õppeinfosüsteemi kaudu.
(1) Ajaliselt on õppetegevus jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta koosneb kahest semestrist (sügis- ja kevadsemester). Üks semester sisaldab 16 nädalat auditoorset ja praktilist õppetööd ning kolm nädalat eksamisessiooni. Semester võib olla jagatud lühemateks õppetsükliteks, näiteks poolsemestriteks. Sügissemestri auditoorse- ja praktilise õppetöö algus on esimesele septembrile lähimal esmaspäeval. Sügissemestri sees on jõuluvaheaeg.
(2) Sügissemestrile eelneb eelnädal, mille jooksul toimuvad esimese õppeaasta üliõpilastele TTÜ-d ja õppekorraldust tutvustavad loengud. Eelnädalal toimub ka täiendav eksamisessioon. Sügis- ja kevadsemestri vahel on vahenädal, mille jooksul toimub täiendav eksamisessioon.
(3) Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender, mille kinnitab rektor õppekomisjoni ettepanekul. Akadeemiline kalender koostatakse igaks õppeaastaks hiljemalt eelneva õppeaasta detsembri lõpuks. Akadeemilises kalendris näidatakse muu hulgas kuupäevaliselt õppeaas¬ta ning iga semestri algus ja lõpp ning iga se¬mestri punase joone päev. Punase joone päev on ajaline piir, milleni võib toimuda õppetegevusega seotud liikumine (õppekava vahetamine, akadeemilisele puhkusele jäämine omal soovil jne). (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(4) Eelmise õppeaasta lõpu ja järgmise alguse vahele jääb suvevaheaeg pikkusega vähemalt kaheksa nädalat.
§ 5. Õppurid ja õppuriks saamine
(1) TTÜ õppurid on:
1) TTÜ üliõpilased;
2) külalisüliõpilased;
3) eksternid;
4) täiendusõppurid.
(2) TTÜ üliõpilane on TTÜ liikmena üliõpilasregistrisse kantud (immatrikuleeritud) isik, kes õpib kindla tasemeõppekava alusel. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(3) Üliõpilaseks immatrikuleerimine toimub TTÜ nõukogu kehtestatud üliõpilaste vastuvõtutingimustel ja korras.
(4) Endisi üliõpilasi võib taasimmatrikuleerida (ennistada). Taasimmatrikuleerimine toimub käesoleva eeskirja paragrahvis 9 toodud vabade õppekohtade täitmise konkursi tingimuste alusel.
(5) Immatrikuleerida võib ka isikuid, kellel on täidetud vastava õppe alustamise tingimused ja kes vastavad käesoleva eeskirja paragrahvis 9 toodud vabade õppekohtade täitmise konkursil osalemise tingimustele.
(6) TTÜ külalisüliõpilane on teises kõrgkoolis immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib TTÜ-s tema valitud või lepinguga määratud õppeaineid. Külalisüliõpilaseks vastuvõtmise otsustab õppeprorektor. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(7) Külalisüliõpilased võivad õppida TTÜ-s riikide- või ülikoolidevaheliste lepingute, s.h Eesti Vabariigi avalik-õiguslike ülikoolide vahelise lepingu alusel või omal algatusel. Külalisüliõpilaste õpingute korra kehtestab rektor.
(8) Ekstern on isik, kellel on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Ekstern ei ole üliõpilane.
(9) Täiendusõppurite staatus ja õppekorraldus on reguleeritud TTÜ nõukogu kehtestatud täiendusõppe korras.
(1) Nominaalkoormus semestri kohta ehk õppekava kohaselt semestris täitmisele
kuuluv õppe maht on 30 Euroopa ainepunkti (EAP).
(2) Üliõpilane võib õppida täis- või osakoormusega statsionaarses kui ka kaugõppe õppevormis.
(3) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane võib õppida ainult täiskoormusega.
(4) Üliõpilane määrab TTÜ-sse immatrikuleerimisel või ennistamisel oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal.
(5) Täiskoormusega õppes peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest.
(6) Osakoormusega õppes peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest 15–22 EAP, kaugõppe üliõpilane 7,5–22 EAP, iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Erandina on dekaanil õigus põhjendatud juhtudel vähendada riigieelarvevälisel õppekohal õppiva üliõpilase osakoormuse alumist piiri.
(7) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilase täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded, mida ta peab täitma alates viimasest immatrikuleerimisest või statsionaarsesse õppesse asumisest. Nimetatud üliõpilane peab iga õppeaasta lõpuks läbima kõik tüüpõpingukavas selle õppeaasta vastavateks semestriteks ettenähtud kohustuslikud õppeained, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud.
(8) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilasele ei rakendata osakoormusega õpet, välja arvatud käesoleva eeskirja paragrahvi 10 lõikes 5 sätestatud juhtudel.
(9) Iga õppeaasta lõpul arvutatakse üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel.
(10) Doktoriõppes õppivale üliõpilasele (doktorandile) määratakse õppekoormus (täis- või osakoormus) õppeaasta lõpul toimuval atesteerimisel.
(11) Õppekoormuse muutumisel viiakse üliõpilane õppekorraldusega üle täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse või vastupidi.
§ 7. Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel
(1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ja inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane peab esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerima ja õppima kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud või alustab regionaalses kolledžis õpinguid teaduskonna õppekaval. Tüüpõpingukava mõiste on sätestatud eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2.
(2) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane peab kõigil õppetööst osavõtu semestritel deklareerima ja õppima kõiki vastava semestri tüüpõpingukavas ette nähtud kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud.
(3) Esimese õppetööst osavõtu semestri jooksul peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üliõpilane sooritama eksameid ja arvestusi vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava ainetest. Oma õppekava õppeainete hulka arvatakse ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ette nähtud vabaõppemooduli mahust.
(4) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane peab esimese õppetööst osavõtu semestri jooksul sooritama eksameid ja arvestusi vähemalt 23 EAP ulatuses oma õppekava õppeainetest, sh läbima kõik tüüpõpingukavas esimeseks semestriks ettenähtud kohustuslikud õppeained, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud. Oma õppekava õppeainete hulka arvatakse ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ette nähtud vabaõppemooduli mahust.
(5) Iga õppeaasta lõpuks peab RE ja TREV õppekohal õppiv üliõpilane täitma täiskoormusega õppimise, REV õppekohal vähemalt osakoormusega õppimise nõude. Üliõpilased, kes ei ole iga õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.
(6) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane peab täitma käesoleva eeskirja paragrahvi 6 lõikes 7 sätestatud täiskoormuse kõrgemat nõuet õppekava nominaalaja jooksul.
(7) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane, kes ei ole täitnud käesoleva eeskirja paragrahvi 6 lõikes 7 sätestatud täiskoormuse kõrgemat nõuet, eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.
(8) Inseneriõppekava ja pikema kui kolmeaastase nominaalse õppeajaga rakenduskõrgharidusõppe õppekava alusel õppiv üliõpilane peab sooritama õpingutest osavõtu viienda semestri lõpuks kahe esimese semestri tüüpõpingukavas olevad õppekavaga määratud alusõppe mooduli õppeained.
(1) Õppekoht on õppekorralduse ajalise ja finantsilise planeerimise ning arvestuse ühik.
(2) Õppekohad jagunevad vastavalt õppeteenuse osutamiseks vajalike TTÜ-poolsete kulutuste katmise allikatele:
1) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud riigieelarvelised õppekohad ehk RE õppekohad;
2) füüsiliste ja/või juriidiliste isikute tellimusel moodustatud riigieelarvevälised õppekohad.
(3) Sõltuvalt kehtestatud õppeteenustasu määradest eristatakse täistasulisi (REV) ja vähendatud tasumääraga (TREV) riigieelarveväliseid õppekohti. TREV õppekohti luuakse riikliku koolitustellimuse täitmiseks.
(4) RE õppekohad moodustab igale õppekavale TTÜ nõukogu. REV ja TREV õppekohtadele määrab TTÜ nõukogu piirarvud.
(5) Õppekoha kehtivusaeg on õppekavajärgne nominaalne õppeaeg. RE ja TREV õppekohal pikeneb õppekoha kehtivusaeg õppekohal õppiva üliõpilase akadeemilise puhkuse kestuse võrra. TREV õppekoht kaotatakse selle vabanemisel.
(6) REV õppekohale immatrikuleerimise või üleviimise aluseks on õppekulude hüvitamise leping, mis sõlmitakse TTÜ ja füüsilise või juriidilise isiku vahel. REV õppekohal õppimine on tasuline. Õppeteenuste tasumäärad igaks õppeaastaks kehtestab TTÜ nõukogu. Õppekulude hüvitamise lepingute sõlmimise korra kehtestab rektor.
(7) Õppekohtade arvestust peab õppeosakond.
(8) Seoses üliõpilase õppekoha vahetusega muudab dekaan/õppeasutuse direktor vajadusel finantseerimisallika.
(1) Üliõpilane saab õppida ainult õppekoha olemasolul.
(2) Õppekohad täidetakse konkursi korras, algselt vastuvõtukonkursiga. Vabanenud RE ja REV õppekohtade täitmiseks korraldatakse teaduskonnas/õppeasutuses enne iga semestri algust järelkonkurss. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(3) Järelkonkursil võivad osaleda kõik isikud, kellel on täidetud õppe alustamise tingimused ja kes on kogunud selle õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt 30 EAP. 30 EAP kogumise tingimus ei pea olema täidetud doktoriõppes. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täitnud isiku võib vaba õppekoha olemasolul immatrikuleerida üliõpilaseks. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(4) Järelkonkursil eelistatakse paremate õpitulemustega isikuid. Järelkonkursi täpsustavad tingimused võidakse kehtestada teaduskonnas/õppeasutuses.
(5) Edasijõudmatuse ja õpingutest mitteosavõtu tõttu eksmatrikuleeritud endine üliõpilane võib osaleda järelkonkursil mitte varem kui ühe semestri möödumisel eksmatrikuleerimisest.
(6) Ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleeritud endine üliõpilane võib osaleda järelkonkursil mitte varem kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest, kui eksmatrikuleerimise käskkirjas ei ole sätestatud teisiti.
(7) RE õppekohale immatrikuleerimisel eraldatakse üliõpilasele rektori käskkirjaga
riigieelarveliste semestrite limiit (REL). Sisseastumisel RE õppekohale eraldatakse REL vastavalt nominaalsele õppeajale.
(8) Taasimmatrikuleerimisel RE õppekohale või REV õppekohalt RE õppekohale üleviimisel eraldatakse võimalusel riigieelarveliste semestrite limiit, mis võimaldab nominaalkoormusega (30 EAP/semestris) õppides jõuda lõpetamiseni, kuid eraldatud REL ei saa olla suurem vastava õppekoha kehtivusajast. REL-i eraldamisel arvestatakse üliõpilase varasemat õppimist samal kõrgharidusastmel RE õppekohal.
(9) Taasimmatrikuleerimist ei saa taotleda enne õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist, seda ka juhul kui TTÜ on nõude kolmandale isikule loovutanud. (lisatud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
§ 10. Õppimise kestus ja õppekoha kaotamine
(1) Riigitellimuse täitmiseks moodustatud RE ja TREV õppekohale vastu võetud üliõpilasel on täiskoormusega õppimise korral tagatud võimalus õppida sellel õppekohal õppekava nominaalkestuse jooksul.
(2) RE õppekohal õppivale üliõpilasele eraldatud REL-i vähendatakse ühe võrra pärast iga õppetööst osavõtu semestrit. Üliõpilase akadeemilise puhkuse ajal REL ei vähene, st tema õppimise aeg pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra.
(3) Kui üliõpilasele eraldatud REL ammendub, kaotab ta semestri lõpul RE õppekoha. Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra.
(4) RE õppekohal kaks semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasel, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, pikendatakse üliõpilase avalduse ja käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud olukorda tõendavate dokumentide alusel RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid ja kui ta:
1) on keskmise, raske või sügava puudega isik;
2) on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja;
3) õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel TTÜ on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.
(5) Inseneriõppe RE õppekohal kaks semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või kõrgema täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse ning pikendatakse üliõpilase avalduse ja käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud olukorda tõendavate dokumentide alusel RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid ja kui ta:
1) on keskmise, raske või sügava puudega isik;
2) on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja;
3) õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel TTÜ on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.
(6) TREV õppekohal õppiva üliõpilase semestrite limiidi arvestus toimub analoogiliselt RE õppekohal õppiva üliõpilase REL-i arvestusega. Kui TREV õppekohal õppivale üliõpilasele eraldatud semestrite limiit ammendub, kaotab ta semestri lõpul TREV õppekoha.
(7) Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse, kaotab ta RE õppekoha.
(8) Kui üliõpilane kaotab RE õppekoha seoses üleviimisega osakoormusega õppesse, võib ta taotleda uuesti RE õppekohta. Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale.
(9) Pärast RE õppekoha kaotamist ja enne uue õppekoha saamist ei ole üliõpilasel õigust minna akadeemilisele puhkusele. Kuni järgmise semestri punase joone päevani võib käesolevas lõikes nimetatud üliõpilane tasuta kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.
(1) Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
(2) Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks läbida.
(3) Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav
õppeaine.
(4) Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse.
(5) Õppeaine erivormideks on lõputöö, õppepraktika ja tööpraktika.
(6) Akadeemilise, erialase ja teadusvõõrkeelena õpetatakse TTÜ-s inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Käesolevas lõikes nimetatud võõrkeelt ei loeta võõrkeeleks nende üliõpilaste jaoks, kes on selles keeles omandanud keskhariduse või kellele see on esimeseks keeleks.
(7) Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks võib igale õppeainele kehtestada kuni kaks eeldusõppeainet, mis peavad üldjuhul olema läbitud enne antud õppeaine õppimist. Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet õppima ka ilma eeldusaineid läbimata.
(8) Õppeaine lühikirjeldus, eesmärgid ja õpiväljundid, õppekirjandus ja eeldusõppeained on märgitud rektori kehtestatud korras vormistatud ainekavas, mis on nähtav TTÜ veebilehel.
(9) Õppeainele koostatakse õppeainet õpetavas üksuses laiendatud ainekava, mis sisaldab õppeaine eesmärke, õpiväljundeid, käsitletavate teemade loetelu ja sisu lühikirjeldust, iseseisvate tööde loetelu, praktiliste tööde loetelu, ajakava, õppekirjandust ja õppekorraldust, eksamieeldusi ja hindamiskriteeriume. Laiendatud ainekavas näidatakse, millise osa lõpphindamisest moodustavad jooksva hindamise tulemused. Laiendatud ainekava esitatakse üliõpilastele õpetamissemestri algul esimeses auditoorse töö tunnis ja on kättesaadav õppeaine või instituudi/ keskuse/teaduskonna/õppeasutuse veebilehel.
§ 12. Õpingukava koostamine ja õppeainetele registreerimine
(1) Üliõpilane, v.a doktorant, peab koostama igaks õppetööst osavõtu semestriks õpingukava, v.a. välisõppesse siirdumisel. Doktorant esitab õpingukava juhul, kui ta soovib õppeaineid deklareerida.
(2) Õpingukava koostamise hõlbustamiseks kuulub õppekava juurde tüüpõpingukava. Tüüpõpingukava on õppekava õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks. Üliõpilase õpingukava võib erineda semestri tüüpõpingukavast.
(3) Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida. Õppida saab õppeaineid, mille ainekavas märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused, mis on toodud õppeainele registreerimise reeglites.
(4) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane on kohustatud kõigil õppetööst osavõtu semestritel nominaalaja jooksul võtma oma õpingukavasse vastava semestri tüüpõpingukavas ette nähtud kõik kohustuslikud õppeained, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud. Ülejäänud õppeaineid valib inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane oma õpingukavasse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 sätestatud korras.
(5) Õppeainet õpetav üksus koostab õppeainele registreerimise reeglid. Üliõpilane näeb reegleid õppeaine valimisel õpingukavasse õppeinfosüsteemis.
(6) Üliõpilasel on õigus valida oma õpingukavasse kõiki TTÜ-s õpetatavaid õppeaineid sõltumata sellest, kas need kuuluvad õppekavasse, mille alusel ta õpib. Õppekavasse mittekuuluvad õppeained kantakse vabaõppemoodulisse. Õppekavakomisjoni esimehe otsusel võib õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse osadesse.
(7) Õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks.
(8) Õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine. Õppeaine deklareerimisel märgitakse õppejõuks üldjuhul tunniplaanis olev õppejõud.
(9) Õppepraktika deklareerimisel kehtivad samad reeglid, mis õppeainete deklareerimisel. Suvel toimunud õppepraktika tuleb deklareerida järgmise sügissemestri algul. Teisi praktikaid ei deklareerita.
(10) Iga õppeainet saab RE ja TREV õppekohal tasuta õppida üks kord. Kui eksami või arvestuse sooritamine käesoleva eeskirja § 16 lõikes 8 ja § 17 lõikes 3 toodud aja jooksul ei õnnestu, saab õppeainet uuesti deklareerida ja õppida õppeteenustasu eest. Õppeteenuste tasumäärad õppeainete korduval õppimisel on samad REV õppekohal õppivate üliõpilaste tasumääradega.
(11) RE või TREV õppekohal saab õppida tasuta TTÜ-s õpetatavaid, kuid oma õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid ja külalisüliõpilase suunamislehega teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide õppeaineid (edaspidi vabaõppe aineid), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 13 nimetatud õppeaineid:
1) täiskoormusega õppiv üliõpilane piiramatus mahus;
2) osakoormusega õppiv üliõpilane kuni kahekordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus. (muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12).
(12) Õppeained, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti, saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest. Eelmainitud õppeained õpetava asutuse direktori/instituudi direktori/keskuse juhataja otsusel ja tema kehtestatud tingimustel saab neid õppeaineid õppida tasuta. (muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12).
(13) Vabaaineid saab üldjuhul õppida õppeteenustasu eest. Rektori või õppeainet õpetava asutuse direktori/instituudi direktori/keskuse juhataja kehtestatud tingimustel ja korras saab vabaaineid õppida tasuta. (muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12).
(14) Juhul, kui üliõpilane, v.a doktorant, ei deklareeri eelolevaks semestriks õppeaineid, esitab ta õppeaineid mittesisaldava õpingukava.
(15) Pärast punase joone päeva akadeemilisele puhkusele siirdumisel võib üliõpilane osaliselt või tervikuna loobuda tema poolt selleks semestriks esitatud õpingukavas olevate õppeainete õppimisest, mille kohta tuleb esitada dekanaati avaldus.
(16) Õppejõud võib põhjendatud juhtudel (eeldusaine sooritamata, ei täitnud õppeainele registreerimise reegleid) üliõpilase õppeainele registreerimise tühistada kuni punase joone päevale järgneva tööpäeva lõpuni. Erandolukorrad lahendab instituudi direktor/keskuse juhataja koos õppeprodekaani/dekanaadi juhatajaga.
(17) Doktorant on kohustatud koostama õppeinfosüsteemis tegevuskava, vastavalt rektori kehtestatud doktorandi tegevuskava koostamise juhendile. Doktorandi tegevuskava on aluseks doktorantide atesteerimisel. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(18) TTÜ-s õpetatavaid õppeaineid saavad õppida ka isikud, kes ei ole üliõpilased. Nende registreerimine õppeainetele toimub vastavalt TTÜ täiendusõppe korrale.
(1) Tööpraktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö, mida ei deklareerita semestri õpingukavas. Tööpraktika erivormiks on doktoriõppekavadesse kuuluv doktorandi ametipraktika.
(2) Praktika maht ainepunktides määratakse õppekavaga. Tööpraktika 1 EAPga võrdsustatakse kuni kaks praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest. Tööpraktika 1 EAP on võrdsustatud üldjuhul 26 tunni töötamisega praktikakohal.
(3) Tööpraktika ainekavad kirjeldavad praktika eesmärki, õpiväljundeid, sisu ja nõudeid töökohale või tegevusalale. Tööpraktikana arvestatakse töötamist kohal, mis vastab ainekavas toodud nõudmistele.
(4) Tööpraktikat korraldavad ja arvestavad instituudid/keskused/õppeasutused. Sellega tegelevad õppejõud (praktika kuraatorid) määrab dekaan või instituudi/õppeasutuse direktor või keskuse juhataja. Praktika kuraator on nõuandja, kes soovitab vajadusel praktikakohti ning selgitab ja täpsustab nõudeid praktikakohale ja tegevusalale. Doktorandi ametipraktika kuraator on doktorandi juhendaja. Tööpraktika kord täpsustatakse teaduskonnas koostatud praktika juhendiga.
(5) Tööpraktika koha leiab üldjuhul üliõpilane. Tööpraktika koha leidmisel abistab üliõpilasi karjääriteenistus.
(6) TTÜ, üliõpilase ja praktikat läbiviiva juriidilise isiku vahel sõlmitakse vajadusel praktikaleping, kus sätestatakse muu hulgas praktika üldtingimused, praktika juhendaja ja lepingupoolte õigused ja kohustused.
(7) Tööpraktika arvestust võib taotleda kogu õpinguaja jooksul kuni lõputöö kaitsmiseni või lõpueksami sooritamiseni ja kogu õppekavas ettenähtud tööpraktika mahu ulatuses korraga. Eksternina lõpetamise korral toimub tööpraktika arvestamine enne lõputöö kaitsmisele/ lõpueksamile lubamist.
(8) Tööpraktika arvestuse saamiseks esitab üliõpilane praktika kuraatorile vormikohase avalduse, vormikohased originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande.
(9) Esitatud dokumentide alusel arvestab praktika kuraator tööpraktika hiljemalt kahe nädala jooksul. Arvestuse sisestab õppeinfosüsteemi praktika kuraator või instituudi/õppeasutuse direktori või keskuse juhataja määratud töötaja. Täidetud ja allkirjastatud õppeinfosüsteemist trükitud praktika arvestuse lehe esitab kuraator vastavasse dekanaati/õppeasutuse õppeosakonda.
§ 14. Õppimine külalisüliõpilasena teistes kõrgkoolides
(1) Üliõpilane võib osa õppetööd sooritada teistes Eesti Vabariigi kõrgkoolides või välisriikide kõrgkoolides (välisõpe) samaaegselt õppetööga TTÜ-s või selleks eraldi planeeritud semestritel.
(2) Üheks või mitmeks semestriks teise kõrgkooli õppima siirduv üliõpilane peab esitama avalduse, milles näitab ära kõrgkooli, õppimise perioodi ja õpitavad õppeained. Välisriigi kõrgkooli võib dekaan üliõpilase lubada ka õpitavaid õppeaineid näitamata. Välisõppesse siirdumine vormistatakse õppekorraldusega. Välisõppesse siirdunud üliõpilane ei pea esitama semestri õpingukava. Tema nominaalne õppeaeg ei pikene välisõppes oleku aja võrra. Välisõppes oleku aeg loetakse üliõpilasel õppetööst osavõtu semestriteks.
(3) Välisõppes läbitud õppeainete arvestamine toimub käesoleva eeskirja paragrahvis 19 sätestatud korras.
(4) Üliõpilaste õppimise korra külalisüliõpilasena teistes kõrgkoolides kehtestab rektor.
§ 15. Õpitulemuste hindamine (muudetud nõukogu 15.06.2010 määrusega nr 4)
(1) Käesolevat õpitulemuste hindamist kohaldatakse õppeainete õpiväljundite, mis on kirjeldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrusele nr 178 «Kõrgharidusstandard», saavutatuse hindamisele.
(2) Õpitulemuste hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse õppekavas iga õppeaine kohta.
1) Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik). Õppeaine õpiväljundite mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse ainekavas ka vastavad osakaalud lõpphinde kujunemisel.
2) Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust.
(3) Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
(4) Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel :
(«5») «A» – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
(«4») «B» – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
(«3») «C» – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
(«2») «D» – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
(«1») «E» – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
(«0») «F» – «puudulik» – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
(5) Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendikriteerium, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga «arvestatud» (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga «mittearvestatud » (M).
(6) Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse õppeaine laiendatud ainekavas. Juhul kui lõpphinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud lõpphindest vastava õppeaine ainekavas.
(7) Õppeaine loetakse läbituks või lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist hindamisel ja selle vormistamist õppeinfosüsteemis.
(8) Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. Kaalutud keskhinnete arvutamisel käsitatakse hindelise arvestuse hinnet eksamihindega samaväärsena. Hindeta arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskhinde arvutamisel ei arvestata.
(9) Kasutatakse ka semestri kaalutud keskhinde (SKKH) mõistet, mille puhul arvestatakse ühe semestri nii positiivseid kui ka negatiivseid eksamisooritusi.
(10) Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul õppeainet õpetav või juhendav isik (edaspidi õppejõud), kelle nimi on üliõpilase õpingukavas. Üliõpilasel on õigus nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni.
(11) Õppejõud tagab kirjaliku eksami või arvestuse tulemuse kättesaadavuse üliõpilasele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast eksami või arvestuse sooritamist. Suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse üliõpilasele teatavaks eksami või arvestuse päeval. Eksamisessiooni viimasel nädalal sooritatud eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema üliõpilasele kättesaadavad hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksamisessiooni lõppu.
(1) Õppeaine eksami sooritamise aegu eksamisessiooni sees peab olema vähemalt kaks, kusjuures esimese ja viimase eksamiaja vahe peab olema vähemalt kolm päeva.
(2) Eksamite ajad määrab eksaminaator kokkuleppel üliõpilastega. (muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12).
(3) Eksamite ajakava peab olema üliõpilasele kättesaadav hiljemalt neli nädalat enne eksamisessiooni algust.
(4) Enne esimest eksamit peab olema ette nähtud vähemalt üks konsultatsioon, mille aeg ja koht avalikustatakse koos eksamiaegadega.
(5) Eksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemi kaudu. REV üliõpilaste eksamile lubamise lisaeelduseks on semestri õppeteenustasu tasumine. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(6) Õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil õppeaines sooritatavat esimest eksamit nimetatakse põhieksamiks. Põhieksam peab olema sooritatud deklareerimissemestri eksamisessiooni lõpupäevaks. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel korraldusega pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka.
(7) Põhieksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks märgitakse “mitteilmunud”.
(8) Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami. Lisaeksami sooritamise õigus õppeaines säilib kahe semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu. Eksamile pääsemise eeldused (kontrolltööde jms sooritamine) peavad üldjuhul olema täidetud deklareerimissemestril. Õppejõud võib lubada täita eksamieeldusi ka hiljem. Lisaeksami sooritamine peab olema võimalik vähemalt üks kord mõlemal deklareerimissemestrile järgneval semestri eelnädalal/vahenädalal. Õppejõu nõusolekul võib esimese lisaeksami sooritada ka eksamisessiooni sees pärast põhieksamit. Eelnädalal ja vahenädalal sooritatud eksamid arvestatakse sellele nädalale järgneva semestri soorituste hulka.
(9) Lisaeksamile peab üliõpilane registreeruma üldjuhul õppeinfosüsteemi kaudu. Erandina võib üliõpilase registreerida lisaeksamile ka eksamineeriv õppejõud. Lisaeksamile registreerunud, kuid mitteilmunud üliõpilasele märgitakse hindamislehele „mitteilmunud“. (muudetud nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 12).
(10) Üliõpilasel on õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui kolmel korral. Ühes õppeaines kolm hinnet “0” saanud või eksami sooritamiseks ette nähtud kahesemestrilise ajalimiidi ületanud (see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra) üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).
(11) Positiivsele hindele sooritatud eksamit, v.a juhul, kui see on saadud eksami kolmandal sooritamisel, võib üliõpilane üks kord uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul. Kehtima jääb viimane hinne. Hinde parandamisel, kui see oli kolmas sooritus, hinde ”0” saanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima ja või loobuma selle aine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul). Dekaanil on õigus lubada positiivsele hindele sooritatud eksamit üks kord uuesti sooritada pärast eksami sooritamisõiguse aja möödumist.
(12) Eksamile tulles peab üliõpilane eksaminaatori nõudel esitama isikut tõendava dokumendi.
(13) Eksam toimub õppekeeles. Kokkuleppel õppejõuga võib kasutada muud keelt.
(14) Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või üliõpilase poolt koostatud materjale võib eksamil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel. Õppejõul on õigus üliõpilane eksamilt eemaldada, kui ta kasutab keelatud abimaterjale või eksamikaaslaste abi. Eksamihindeks on sel juhul “0” (puudulik).
(15) Pärast eksamitulemuse teatavakstegemist on üliõpilasel õigus saada õppejõult selgitusi eksamil tehtud vigade kohta.
(16) Eksami, va lõpueksami, sooritamiseks eksternina peab isik registreeruma eksamile õppeainet õpetavas instituudis/keskuses/õppeasutuses. Registreerimisel kontrollitakse, kas isikul on täidetud eksamieeldused. Kui eeldused on täidetud, vormistatakse eksterni eksamile registreerimise leht, mille isik esitab TTÜ avatud ülikooli. Avatud ülikoolis sõlmitakse isikuga registreerimislehtede alusel õppekulude hüvitamise leping. Lepingus sätestatakse muu hulgas õppeteenuste osutamise tingimused ja maht. Pärast teenustasu maksmist registreeritakse isik eksterniks. Ühe lepingu alusel võib eksamit ühes õppeaines sooritada kuni kolm korda lepingus ette nähtud aja (mitte pikem kui kolm semestrit) jooksul.
(1) Arvestus on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm. Õppekavas ettenähtud juhtudel võib arvestus olla ka hindeline (H).
(2) Arvestuse sooritamise võimalus tuleb üliõpilastele tagada auditoorse töö perioodil. Kui õppeaines toimub arvestustöö, siis peab selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt kolm aega enne eksamisessiooni algust ja üliõpilane võib vajadusel osaleda kõigil kordadel.
(3) Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani. Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanud üliõpilasele märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud).
(4) Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida. Dekaanil on õigus üliõpilase avalduse alusel ja õppejõu nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega kuni kahe semestri võrra teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud. Sel juhul vormistatakse lisaarvestuse hindamisleht.
(5) Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samad eksami sooritamise tähtaegadega.
(6) Eksternina arvestuse sooritamine toimub analoogiliselt eksternina eksami sooritamisega. Eksternina arvestuse sooritamiseks peavad eeldused (praktilised tööd, kontrolltööd jm) olema eelnevalt täidetud. Ühe lepingu alusel võib arvestust ühes õppeaines sooritada kuni kolm korda.
§ 18. Hindamistulemuste vormistamine
(1) Hindamistulemused sisestab õppeinfosüsteemi õppejõud või instituudi direktori/keskuse juhataja määratud töötaja. Lõplikult vormistatud ja õppejõu allkirjastatud õppeinfosüsteemist trükitud hindamislehed esitatakse dekanaati, selle eest vastutab õppejõud.
(2) Arvestuste ja eksamisessiooni jooksul toimunud eksamite hindamislehed peavad jõudma dekanaati hiljemalt eksamisessioonile järgneva tööpäeva jooksul.
§ 19. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(1) Üliõpilane võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel. (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/õppemooduli/õppekava õpiväljunditele sõltumata omandamiskohast ja -vormist, lähtudes TTÜ kvaliteedinõuetest. (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(3) Õppekava täitmisel võib arvestada bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes, rakenduskõrgharidusõppes ning inseneriõppes kogu ulatuses väljaspool TTÜ-d sooritatud õpingute tulemusi ja erialast töökogemust, va lõputöö või lõpueksam, mis tuleb kaitsta või sooritada TTÜ-s.
(4) Varasemate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama kõrgharidusastme lõputööd või mujal sooritatud lõpueksamit. (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(5) Erialast töökogemust võib arvestada, kui see on seotud üliõpilase õppekava või
õpitava õppeainega. Hindamisel võib üliõpilaselt nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist.
(6) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra kehtestab TTÜ nõukogu. (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(7) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel tuleb magistriõppe ja inseneriõppe lõpetamisel arvestada, et erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendusõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht peab olema vähemalt 300 EAP. Doktoriõppe lõpetamisel peab erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendusõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht olema vähemalt 540 EAP. (muudetud nõukogu 15.12.2009 määrusega nr 12)
(1) Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst
üheks või mitmeks täissemestriks.
(2) Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida igas kõrgharidusastmes
kuni kaks semestrit. Sellele lisaks võib akadeemilisel puhkusel viibida järgmiselt: tervislikel põhjustel kuni neli semestrit, kaitseväeteenistuse korral kuni kaks semestrit ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
(3) Inseneriõppe statsionaarse õppe üliõpilane võib akadeemilisel puhkusel viibida ainult paarisarvu (2, 4, 6 semestrit jne) semestreid korraga.
(4) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avalduse esitamisega dekaanile/õppeasutuse direktorile ja see vormistatakse õppekorraldusega. Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri sees loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks.
(5) Akadeemilisele puhkusele omal soovil võivad kõigi kõrgharidusastmete üliõpilased minna alates teisest õppetööst osavõtu semestrist. Avaldust saab esitada ainult kuni semestri punase joone päevani.
(6) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja lapse hooldamiseks lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta jooksul. Kaitseväeteenistuskohuse täitmiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel peab üliõpilane esitama teatise kaitseväeteenistusse kutsumisest, lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel lapse sünnitunnistuse.
(7) Tervislikel põhjustel lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele igal ajal semestri jooksul üldjuhul kuni auditoorse õppetöö viimase päevani korraga üheks täissemestriks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel peab üliõpilane esitama arstitõendi, millel on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele jäämiseks. Eksamisessiooni ajal haigestumise korral on üliõpilasel võimalik taotleda eksamite sooritamise tähtaegade pikendamist vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõikele 6.
(8) Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise katkestamiseks peab üliõpilane esitama arstitõendi.
(9) Avaldust akadeemilisele puhkusele minemiseks saab esitada õppeinfosüsteemi kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7 ja 8 nimetatud lisadokumendid ning akadeemilise puhkuse katkestamise avaldus tuleb esitada dekanaati.
(10) Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal võib üliõpilane soovi korral esitada õpingukava, võtta osa õppetööst ning sooritada eksameid ja arvestusi.
§ 21. Õppekava ja õppevormi vahetamine, peaeriala valik ja vahetamine
(1) Üliõpilased võivad taotleda õppekava vahetamist. Üleminek teisele õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras.
(2) RE õppekohal õppinud üliõpilaste riigieelarveliste semestrite limiiti ei saa üleminekul teisele õppekavale RE õppekohale suurendada.
(3) Üliõpilase peaeriala valiku ja selle vahetamise korraldab dekaan/õppeasutuse direktor õppekavakomisjoni ettepanekul.
(4) Üliõpilased võivad taotleda üleminekut statsionaarsest õppest kaugõppesse ja vastupidi. Üleminek teise õppevormi on võimalik vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras.
(5) Üliõpilase õppekava vahetus vormistatakse õppeprorektori korraldusega. Üliõpilase õppevormi vahetuse korraldab dekaan/õppeasutuse direktor. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(1) Õppeprorektor, doktorantide puhul teadusprorektor, eksmatrikuleerib üliõpilase järgmistel põhjustel: (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
1) seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele;
2) üliõpilase soovil isikliku avalduse alusel;
3) edasijõudmatuse tõttu;
4) õpingutest mitteosavõtu tõttu;
5) seoses õppekoha kaotamisega;
6) ebaväärika käitumise tõttu;
7) surma korral.
(2) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega, kui ta on täitnud õppekava täies ulatuses.
(3) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse tema soovil, kui ta on esitanud selleks vastavasisulise avalduse.
(4) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta:
1) rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ja inseneriõppe statsionaarses õppes õppides on esimesel õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 15 EAP oma õppekava õppeainetest (§ 7 lõikes 3 sätestatud nõue) või
2) inseneriõppe statsionaarses õppes õppides on õppetööst osavõtu esimese semestri jooksul kogunud vähem kui 23 EAP oma õppekava õppeainetest ja/või ei ole läbinud kõiki esimese semestri tüüpõpingukavas ettenähtud kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud (§ 7 lõigetes 4 ja 7 sätestatud nõuded) või
3) õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet (§ 7 lõikes 5 sätestatud nõue) või
4) inseneriõppe statsionaarses õppes õppides ei ole õppeaasta lõpuks täitnud kõrgema täiskoormusega õppimise nõuet (§ 7 lõikes 7 sätestatud nõue) või
5) ei ole tähtaegselt sooritanud õppekavas määratud alusõppemooduli õppeaineid (§ 7 lõikes 8 sätestatud nõue) või
6) doktoriõppes õppides ei ole atesteerimisel positiivselt atesteeritud.
(5) Õpingutest mitteosavõtu tõttu eksmatrikuleeritakse akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane, kui ta:
1) ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava, v.a. doktorant (§ 12 lõikes 1 sätestatud nõue) või
2) RE õppekohal rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ja inseneriõppe statsionaarses õppes õppides esimesel õppetööst osavõtu semestril ei ole deklareerinud punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud (§ 7 lõikes 1 sätestatud nõue) või
3) inseneriõppe statsionaarses õppes õppides ei ole deklareerinud õppetööst osavõtu semestri punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas vastavaks semestriks ette nähtud kohustuslikke õppeaineid, välja arvatud juhul, kui ta on need õppeained varem läbinud (§ 7 lõikes 2 sätestatud nõue).
(6) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekoha kaotamisega, kui:
1) ta kaotas RE õppekoha seoses REL-i ammendumisega (§ 10 lõikes 4 sätestatud tingimus) ja RE õppekohal õppimise aega ei ole pikendatud (§ 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused) või pikendus on ammendunud ning ta ei ole sõlminud õppekulude hüvitamise lepingut üleminekuks REV õppekohale või
2) ta kaotas RE õppekoha seoses üleviimisega osakoormusega õppesse (§ 10 lõikes 8 sätestatud tingimus) ja ta ei ole saanud punase joone päevaks uut RE õppekohta või ta ei ole sõlminud õppekulude hüvitamise lepingut üleminekuks REV õppekohale (§ 10 lõikes 9 sätestatud tingimus) või
3) ta kaotas TREV õppekoha seoses temale eraldatud semestrite limiidi ammendumisega (§ 10 lõikes 7 sätestatud tingimus) ja ta ei ole sõlminud õppekulude hüvitamise lepingut üleminekuks REV õppekohale või
4) ta on REV või TREV õppekohal õppides jätnud lepingus sätestatud tähtajaks tasumata õppeteenustasu või
5) õppekava suletakse ning üliõpilane ei ole üle viidud teisele õppekavale.
(7) Üliõpilane võidakse eksmatrikuleerida ebaväärika käitumise tõttu järgmistel juhtudel:
1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
2) dokumentide võltsimisel;
3) rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumisel akadeemilistest tavadest.
Üliõpilase ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleerimise otsustab rektor dekaani esildise alusel, kuulanud ära üliõpilasesinduse arvamuse. Taasimmatrikuleerimise tingimused sätestatakse eksmatrikuleerimise käskkirjas.
(8) Üliõpilast teavitatakse lõigete 4‑7 alusel eksmatrikuleerimisest e-kirja teel.
(9) Üliõpilane eksmatrikuleeritakse surma korral surma tõendava dokumendi alusel.
§ 23. Kõrgharidusastme lõpetamine ja haridust tõendavad dokumendid
(1) Kõrgharidusastme lõpetamiseks ja vastavat haridustaset tõendavate lõpudokumentide saamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus, peaerialade olemasolul õppekavas tuleb õppekava täies mahus täita vähemalt ühe peaeriala osas.
(2) Lõpudokumentideks on diplom ja akadeemiline õiend. Ülikooliseaduses ette nähtud juhtudel väljastatakse koos diplomiga ka ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
(3) TTÜ kõrgharidusastme lõpetamise ja akadeemiliste kraadide kaitsmise tingimused ja korra sätestab vastav TTÜ nõukogu määrus.
(4) Isikule, kes on eksmatrikuleeritud diplomi saamise õiguseta, antakse soovi korral vormikohane tõend sooritatud õppe kohta.
(1) Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada õppetoetusi vastavalt rektori kehtestatud õppetoetuste juhendile.
§ 25. Üliõpilaste teavitamine ja nõustamine
(1) TTÜ edastab teated ja korraldused õppetöö kohta õppeinfosüsteemi kaudu. Õppeinfosüsteemi kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks.
(2) Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna/õppeasutuse, õppeosakonna ja muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate või üliõpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõu tekkinud probleemide ja küsimuste lahendamiseks.
(3) Esimest õppeaastat TTÜ-s õppivaid üliõpilasi nõustab tuutor, kes on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane.
(4) Üliõpilaste nõustamise korra kehtestab rektor.
(1) Akadeemiliste tavade rikkumiseks ja väärituks käitumiseks loetakse järgmisi tegevusi:
1) eksamil abimaterjalide kasutamine, mida õppejõud pole selgesõnaliselt lubanud kasutada;
2) igasugune teadmiste lubamatu vahetamine (etteütlemine, mahakirjutamine, kodutööde mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt õpitulemuste hindamise puhul;
3) kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all;
4) plagieerimine ehk kellegi teise töö ulatuslik ümbersõnastatus, refereering või tsiteerimine, ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
5) iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud;
6) teise üliõpilase eest eksami sooritamine või kaitsmisel osalemine;
7) tegelikkusele mittevastavate andmete (väärandmete) teadlik esitamine oma töödes, taotlustes (sh VÕTA) jm.
(2) Juhul, kui üliõpilane eksib akadeemiliste tavade vastu, on dekaanil/õppeasutuse direktoril õigus sõltuvalt eksimuse raskusest:
1) teha üliõpilasele noomitus;
2) esitada õppeprorektorile esildis v.a doktorandid, kelle kohta esitatakse esildis teadusprorektorile, üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
§ 27. Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine
(1) Üliõpilasel on õigus vaidlustada õppetegevusega seotud haldusakti või toimingut (edaspidi otsus) lähtudes Haldusmenetluse seaduses ja käesolevast korras toodud põhimõtetest ning teistest õigusaktidest tulenevatest erisustest.
(2) Üliõpilane, kes soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust, peab koheselt pöörduma otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole ja väljendama selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Vaidlustatava otsuse teinud isik või otsustuskogu võib oma otsust muuta.
(3) Kui arutelu tulemusena üliõpilase suhtes tehtud otsust ei muudeta, võib üliõpilane esitada kirjaliku või suulise vaide dekaanile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Üliõpilase suuline vaie protokollitakse ja sellele võetakse üliõpilase allkiri.
(4) Kui üliõpilane vaidlustab dekaani või prorektori korralduse või rektori käskkirja, esitab ta vaide vastavalt õppeprorektorile või rektorile. (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
(5) Üliõpilase vaie lahendatakse 10 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra, millest teavitatakse vaide esitanud üliõpilast posti teel või õppeinfosüsteemi kaudu.
(6) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja edastatakse üliõpilasele posti teel või õppeinfosüsteemi kaudu või antakse üle allkirja vastu.
(7) Kaitsmistulemuste (v.a lõputöö hinde) vaidlustamine sätestatakse TTÜ nõukogu poolt lõpetamise eeskirjaga. Lõputöö hinde vaidlustamine toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Eeskirjas sätestamata juhtudel on otsustamisõigus dekaanil või õppeasutuse direktoril kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega.
(2) Pärast ÕISi toe loomist: (muudetud nõukogu 24.01.2012 määrusega nr 2)
1) jõustuvad paragrahvi 6 lõiked 3, 7 ja 8; paragrahvi 7 lõiked 2, 4, 6 ja 7; paragrahvi 10 lõige 5; paragrahvi 12 lõige 4; paragrahvi 20 lõiked 3, 8 ja paragrahvi 22 lõike 4 punktid 2 ja 4 ning lõike 5 punkt 3;
2) ei rakendata inseneriõppe statsionaarsele üliõpilasele käesoleva eeskirja paragrahvi 6 lõikeid 2 ja 4; paragrahvi 7 lõikeid 1, 3, 5 ja 8; paragrahvi 10 lõikeid 1 ja 4; paragrahvi 12 lõiget 3; paragrahvi 22 lõike 4 punkti 1 ja lõike 5 punkti 2.
(3) Tunnistada alates 2009. õppeaasta algusest kehtetuks TTÜ nõukogu 17. juuni 2008 määrusega nr 4 kinnitatud „Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri“.
(4) Määrus jõustub 2009/2010 õppeaastast.
| Ülikool | Teaduskonnad | Asutused | Teadus ja Innovatsioon |
|
| Õpe | ||||
