Õppimine TTÜ-s

ÕpingukorraldusestGristy Lehtna, 02.05.2011 11:22, E-post autorile, Prindi

Ülikooliõpingud toimuvad õppekavade alusel. Alates 1. septembrist 2009.a. mõõdetakse õpingute mahtu Euroopa ainepunktides (edaspidi EAP). Üks EAP vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.

Õppekava on dokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekavade koostamisel on eeldatud, et ühe õppeaasta jooksul kogub üliõpilane 60 EAP, mis on 1560 tundi tööd, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.

Akadeemiline õpe on kolmeastmeline:
• bakalaureuseõpe, maht 180 EAP, nominaalõppeaeg 3 aastat
• magistriõpe, maht 120 EAP, nominaalõppeaeg 2 aastat
• doktoriõpe, maht 240 EAP, nominaalõppeaeg 4 aastat

Bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe läbimine annab bakalaureuse, magistri või doktori tasemele vastava hariduse.

Erandlik on ehitusinseneri õpe, selle nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õpingute maht on 300 ainepunkti (EAP). Inseneriõpe on akadeemilise õppe esimene aste. Inseneriõppekava annab hariduse, mis vastab magistri tasemele ja lõpetanu võib õppida edasi doktoriõppes.

TTÜ Kuressaare Kolledž, TTÜ Virumaa Kolledž ja TTÜ Tallinna Kolledž annavad rakendussuunitlusega kõrghariduse (rakenduskõrghariduse).

Õppekavade ülesehitus

Bakalaureuse-, magistri- ja inseneriõppe ning rakenduskõrgharidusõppe kavad koosnevad moodulitest. Moodulid jagunevad üld-, alus-, põhi- ja eriõppe, vabaõppe ja lõputöö mooduliteks.

Üldõppe mooduli(te) eesmärgiks on õppija üldise haridustaseme tõstmine ja üldhariduslike vajaduste rahuldamine. Selle mooduli raames omandatakse õpiväljundid võõrkeeles, alusteadmised õigusest, majanduse alustest, filosoofiast, säästvast arengust/ keskkonnakaitsest jne

Alusõppe mooduli(te) eesmärgiks on edasistele õpingutele õppevaldkonna (näiteks tehnika, tootmine ja ehitus) ja/või õppesuuna (näit. tehnikaalad) spetsiifilise baashariduse andmine, et luua edasistele õpingutele piisavalt sügav ja mitmekesine üldteaduslik, insenerlik ja majandusalane alus.

Põhiõppe mooduli(te) eesmärgiks on eriala üldteoreetilise tuuma moodustava baashariduse andmine õpingute jätkamiseks valitud erialal.

Peaerialamooduli(te) eesmärk on erialaga (peaerialaga) otseselt seotud teadmiste ja oskuste omandamine, mida alustatakse bakalaureuseastme esimesest õppeaastast. Peaerialamoodulites sisaldub praktika töökeskkonnas (edaspidi tööpraktika), mille eesmärk on praktiliste töökogemuste omandamine.

Kõrvalerialamooduli(te) (kõrvalerialaga õppekavades) eesmärgiks on anda lisaks peaerialale täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel.

Vabaõppemooduli(d) annavad õppijale võimaluse omandada õppekavasse mittekuuluvaid aineid oma soovi ja võimete kohaselt.

Bakalaureuse- ja magistriõppe ning inseneriõppe summaarne maht on 300 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP-d) ja see koosneb:

• Üld- ja alusõppemoodulid 80 – 110 EAP
sh. bakalaureuseastmel vähemalt 70 EAP

• Põhiõppemoodul(id) 60 – 90 EAP
sh. bakalaureuseastmel vähemalt 60 EAP

• Erialamoodul(id) 55 – 100 EAP
Pea- ja kõrvalerialamoodulid
sh. bakalaureuseastmel vähemalt 15 EAP
sh. tööpraktika 5 – 10 EAP

• Vabaõppemoodul(id) 12 – 18 EAP

• Lõputöö või lõpueksam:
- Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetööga või -eksamiga mahus 6 – 10 EAP.
- Kaheaastase nominaalkestvusega magistriõpe ja inseneriõpe lõpevad lõputööga mahus 30 EAP;
- Üheaastase nominaalkestvusega magistriõpe lõpeb magistritöö või –eksamiga mahus 15 EAP;
- Pooleteiseaastase nominaalkestvusega magistriõpe lõpeb magistritööga mahus 20 EAP.

Samasse teaduskonda ja samasse õppesuunda kuuluvate õppekavade korral moodustab ühisõpe üksteisele järgnevates bakalaureuse- ja magistriõppekavades vähemalt 105 EAP. Ühisõpe toimub valdavalt õppekavade üld- ja alusõppemoodulites.