Partnerid
Rahvusvaheline koostöö |
Muudatus: 30. juulil 2009 jõustunud välismaalaste seaduse muudatusega kadus viisakutse nõue. Saatkonnad võivad aga nõuda kolmandate riikide külalistelt viisa väljastamiseks Eestisse reisi eesmärgi ning kulude katmise tõendamist KUTSEKIRJAGA.
Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. Nende riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.
Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda ühekordseks vaheaegadeta Schengeni ruumi läbimiseks transiidi eesmärgil või Schengeni ruumis viibimiseks kestusega kuni 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemise kuupäevast.
Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, näit. Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti või viisade väljastamisel Eestit esindava riigi välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti või Eestit esindava riigi välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh. Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.
Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile piiriametniku palvel esitama ka dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki; samuti on piiriametnikul õigus paluda reisiks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist.
KUTSEKIRI kolmandate riikide külalistele viisa taotlemiseks ning tõendamaks Eestisse reisimise eesmärki ja kulude katmist peaks:
Kutsekiri tuleks registreerida oma allüksuse kirjavahetuse registrisse pealkirjaga Kutsekiri. Täpsem pealkiri. Märge on vajalik väljavõtete tegemiseks.
Kutsekirja näidised:
Euroopa Liidu kodaniku pereliige - direktiiv nr 2004/38/EÜ Viisataotluse esitamisel peab ELi kodaniku pereliige esitama vaid reisidokumendi ning sugulust tõendavat dokumenti (abielu- või sünnitunnistus jms.). EL kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.
Viisalihtsustuslepingud / Visa Facilitation Agreements - viisataotluse töötlemise tasu maksust vabastatakse üliõpilased (eesmärgiga õppimine või koolitus, vahetusprogrammid jt kooliga seotud üritused) ning ka välisüliõpilaste lähisugulased Eesti külastamisel. Hetkel on Euroopa Liit sõlminud sellise lepingu Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia, Ukraina ja Gruusiaga.
Vastavalt uuele välismaalaste seadusele väljastatakse alates 01.10.2010 D-viisasid ka nendele kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad Eestisse tulla mitte ainult lühiajalise töötamise eesmärgil. Kui isiku Eestis viibimine kestab kauem, kui lühiajaline C-viisa võimaldab, võib isikule anda pikaajalise D-viisa (näiteks õppimise, vanemate hooldamise eesmärgil jne). Pikaajalist viisat on võimalik taotleda ainult Eesti välisesindustes.
Pikaajaline viisa väljastatakse Eestis viibimiseks kuni 6 kuuks kehtivusajaga kuni 12 kuud. Pikaajaline viisa on siseriiklik viisa, mis annab õiguse liikuda kogu Schengeni ruumis kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Kui viisat taotletakse lühiajalise töötamise eesmärgil, tuleb jätkuvalt eelnevalt lühiajaline töötamine registreerida Politsei- ja Piirivalveametis.
Pikaajalise viisa võib väljastada ka välismaalasele, kes soovib Eestisse õppima asuda, kui isik vastab viisa andmise tingimustele. Eelnevalt nimetatud muudatus on oluline just nende välismaalaste jaoks, kes tulevad Eestisse õppima kuni kuueks kuuks (reeglina vahetusõpilased). Täna taotlevad välismaalased valdavalt tähtajalist elamisluba Eestisse õppima asumiseks, mis antakse kehtivusajaga kuni 1 aasta ja seda on võimalik pikendada. Juhul, kui välismaalase õpingud Eestis kestavad lühemat aega (kuni kuus kuud), siis võib isik Eestisse õppima asuda ka pikaajalise viisa alusel ning selleks ei pea taotlema tähtajalist elamisluba. Peamine kasutegur pikaajalise viisa taotlemisel on aja kokkuhoid, kuna viisataotlust menetleb Eesti välisesindus.
Samas tuleb silmas pidada, et viisa alusel Eestis viibivatel välismaalastel puudub endiselt õigus siseriiklikult esitada tähtajalise elamisloa taotlus.
Lisainfo
| Ülikool | Teaduskonnad | Asutused | Teadus ja Innovatsioon |
|
| Õpe | ||||
