Tekstiilitehnoloogia õppetooli ajalugu
prof. A.Viikna
Tekstiilitehnoloogia ja rõivatootmise alane õpetus sai alguse 1988 aastal, kui tolleaegse Kergetööstuse ministeeriumi algatusel alustati kergetööstuse erialade jaoks inseneride koolitust Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia teaduskonnas. Dotsent Anti Viiknale tehti ülesandeks luua vastav õpetus ja kateeder. Kergetööstustehnoloogia kateeder loodi 1990 aastal. Kateedri juhatajaks valiti 01 juunil 1990 a. dotsent Anti Viikna. Üliõpilased võeti, peamiselt rõivatootmise erialale, vastu juba 1988 aastal. Alustati 1988 a üleliidulise õppekava järgi, mida peatselt reformiti. Õpiaeg oli 5 aastat. Sellele õppekavale oli kolm vastuvõttu: 1988, 1989, 1990 aastatel. Õppekaval oli ka kaks spetsialiseerumist: õmblustoodete konstrueerimise ja õmblustehnoloogiaharu. Lõpetajad said kas insener-konstruktori või insener–tehnoloogi kutse.. Eksisteeris ka kaugõpe, kuhu võeti vastu üliõpilasi veel 1990 a..
Kuni 1988 aastani oli kergetööstusele spetsialiste ette valmistatud Kaunase Polütehnilises Instituudis, kus õppekeeleks oli vene keel. Kaks aastat üldinseneriõpet sooritati Eestis, Kohtla Järve TPI filiaalis, kuid ka vene keeles. Õppima asusid siis põhiliselt vene keelt kõnelevad tüdrukud ja oli oht, et rahvuslik kaader hääbub. Tolleaegse kergetööstuse ministri J.Krafti eestvõtmisel tehti ettepanek luua eestikeelne rõivatootmise alane õpe TPIsse ja lõpetati selle spetsialiseerumisega õpe Kaunases. Kaunases jätkusid aga õpingud naha- ja tekstiilitehnoloogia erialadel nagu „Nahatoodete tehnoloogia ja konstrueerimine” KN ja „Kanga ja trikotaazitehnoloogia” KD. Viimased üliõpilased suunati Kaunasesse õppima veel 1990 aastal. Seoses Balti riikide taasiseseisvumisega see koostöö vorm hääbus.
Kergetööstuse kateedri loomise eelduseks oli kokkulepe, et Kergetööstuse ministeerium sisustab oma vahenditega õppetööks vajalikud laborid ja eraldab ka muud õppetööks vajalikud ruumid. Kergetööstustehnoloogia kateedri asukohaks oli planeeritud laustekstiile tootva ettevõtte TTTK (Teadus Tehniline Tootmiskoondis) Mistra hoone Laki tn 15 kuhu kergetööstuse tehnoloogia kateeder 1990. aastal ka sisse kolis. Kergetööstuse tehnoloogia kateedri sekretäriks oli Heidi Malotsova, kes töötas kateedris selle loomisest kuni 01.07.92.a. Kateedri algusaastatel alates 1990 a. töötasid seal dotsent Anti Viikna, lektor Raja Müürsepp, lektor Ruta Rannala, vanemõpetaja Alide Mei, tunnitasuline õpetaja Vaike Nõmm. Õppetöö Laki tänaval õieti käivituda ei saanudki, sest algasid pöördelised ajad, Eesti taasiseseisvus ja TTTK Mistra erastati, mistõttu meilt hakati nõudma rendiraha mida ülikoolil ei olnud kasulik maksta. Olukorrast leiti väljapääs selliselt, et Tallinna Tehnikaülikooli rektori, professor Olav Aarna initsitiivil koliti meie õppetool 1993.aastal Tallinna Tehnikaülikooli Kopli õppehoonesse aadressil Kopli tn 101. Paiknesime kohe fuajeest vasakut ja paremat kätt esimesel korrusel. Meie käsutuses olid järgmised ruumid ja laborid: materjaliõpetuse/katsetuse labor, kaks ruumi, (Raja Müürsepp), õmblustehnoloogia praktikumi kaks ruumi (Kersti Merimaa), raamatukogu (TTTK Mistra annetatud venekeelsed kergetööstuse alased raamatud) Nendel aegadel õnnestus saada nii mõnegi likvideeritud ja erastatud ettevõtete seadmed, näiteks TTTK Mistra katselabori katseseadmed, mis täiendasid vajalike õppevahendite parki. Osa tekstiililabori katseseadmeid saadi ka tolleaegsest 43. Kutsekeskkoolist Sõpruse pst 182, kus neid ei vajatud. Ministeeriumi rahadega jõuti osta vaid õmblustehnoloogia praktilisteks töödeks vajalikud masinad ja seadmed.
1988 aastal alustati rõivatootmise erialal õpetamist üleliiduliselt kehtivate 5 aastase õppeajaga õppekavade järgi. Õppekava tähiseks oli ülikoolis KR. Õppekavas oli kaks spetsialiseerumist: KRT õmblustehnoloogia ja KRK õmblustoodete konstrueerimise harud. 1988. aastal võeti esimesele kursusele vastu 25 üliõpilast. Populaarsemaks osutus hiljem konstruktori haru. Juba 1989 aastal hakkasid toimuma muudatused õppekavas. Tekkisid mitmed üleminekukavad, milles 1990 aasta vastuvõtuks kadusid nö „punased” õppeained ja tekkisid uut tüüpi majanduse, filosoofia jm ained. Õppekavade muutmisel tekkis enneolematu vabadus.
1990 aastal oli ka kaugõppesse vastuvõtt õmblustehnoloogia erialal.
1991 aastal toimus õppekava reform, kus kasutusele võeti jaotus üld-, alus-, põhi- ja eriõppe aineteks. Loodi õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppeliinid. Esialgse nägemuse kohaselt pidi kergetööstuse kateeder liituma mehaanikateaduskonna diskreetsete protsesside tehnoloogia õppesuunaga, kuid siiski jäime keemia teaduskonna juurde ja hakkasime kuuluma keemia- ja tehnoloogia valdkonda K, materjalide tehnoloogia õppesuunda KY (õppekava hakkas kehtima 1993 a vastuvõtust) ja tekstiilitehnoloogia õppeliini KYDT , kus D tähendas 5 aastase õppega diplomiinseneri haru. 1994/1995 õppeaasta õppeteatmikus on tekstiilitehnoloogia õppeliinis põhimoodul 20 AP ja 3 valikmoodulit (tekstiilikeemia, rõivatehnoloogia ja rõivaste konstrueerimine), igas 6,5 AP. Lisaks oli veel erimoodul (ketrus, kudumine, trikotaazi tootmine, rõivatootmise tehnoloogia) 20 AP, milles oli omakorda kaks valikuplokki 6,5 AP mis laiendasid eelnevat. Lõpuks oli veel tüüplisamoodul 20 AP kunstiainetest. 1995/1996 eksisteeris ka materjalide tehnoloogia õppesuuna magistriõpe KYDM mis oli 2 aastane, 80 AP millest magistritöö moodustas 40AP ja kus sai spetsialiseeruda tekstiilitehnoloogia õppeliinis.
1992 a toimusid muudatused ka akadeemilises struktuuris, kus kateedrid asendati õppetoolidega. Puidu, polümeeride ja tekstiili instituut asutati 09.06.1992 TTÜ Nõukogu otsus nr 45. Loodi kolm professuuri ja õppetooli: puidutöötlemise õppetool, polümeeride tehnoloogia ja tekstiilitehnoloogia õppetoolid. Kergetööstustehnoloogia kateeder nimetati ümber tekstiilitehnoloogia õppetooliks 31.augustil 1992 a. Instituudi põhimäärus kinnitati 22.12.1992 a. Tekstiilitehnoloogia õppetooli juhatajaks sai aseprofessor Anti Viikna 01.septembril 1992 a. Professori kohale valiti ta 01.septembril 1997 a.
Vastavalt TTÜ nõukogu 17. mai 1994 a otsusele nr 46 nimetati alates 01 juulist 1994 „Puidu polümeeride ja tekstiili instituut” ümber „Polümeermaterjalide instituudiks”. Õppetoolide arv jäi samaks, nende hulgas ka tekstiilitehnoloogia õppetool.Seoses professor Eduard Piiroja surmaga 2006 aastal valiti Polümeermaterjalide instituudi direktoriks sel ajal aseprofessor Anti Viikna kes on direktoriks käesoleva ajani.
1995/1996 õppeaastal toimus järjekordne õppetegevuse reform. Mindi üle üksteisele järgnevatele akadeemilistele bakalaureuse, magistri ja doktoriõppekavadele, mis hakkasid kehtima sama õppeaasta sügisest. Materjalitehnoloogia bakalaureuseõppe kava sai koodi KAM ja hakkas kehtima 1995 a vastuvõtust. Õppeaeg oli 4 aastat. Samuti eristati valdkonna ja suunaõpet. Eriõppes oli 7 valikut, millede järgi sai eriala aineid õppida ja lõputöö kirjutada erinevate õppetoolide juures. Sisuliselt oli 7 spetsialiseerumist. tekstiilitehnoloogia õppetooli juures sai õppida 15 AP mahus, peamiselt tekstiilikeemia õppeaineid.
1995/1996 õppeaastal oli bakalaureuse tasemel tekstiilitehnika alane õpetus ka mehaanika õppevaldkonnas, tootmistehnika õppesuunas. Õppekava kood oli MAT95, kus oli tekstiilitehnoloogia alase spetsialiseerumise võimalus. See spetsialiseerumine osutus mehaanika üliõpilaste hulgas väga populaarseks. Kuid kahjuks juba õppekavas MAT97 oli selle spetsialiseerumise maht väga väike ja vaikselt suri see õpetus seal välja. See oli ka ainus kord, kui TTÜ-s püüti süstemaatiliselt õpetada tekstiilitehnoloogiaid (kudumine, ketrus, trikotaazi tootmine ja kangaste viimistlemine).
Materjalitehnoloogia KAM bakalaureuse õppekava, mis alustas kehtimist 1997/98 õppeaastast erines kardinaalselt 1995 a KAM kavast. Uues KAM kavas olid sees vaid mõned tekstiilitehnoloogiaga seoses olevad ained. Oli ka KAMM magistriõppekava, mis käivitati 1997 a sügisel ja kus olid samuti mõned tekstiilitehnoloogia ained valitud peatükkidena. Nimetati teda üleminekukavaks KAS kavale, mis käivitati 1998 a sügisest. KAS ja KASM kavasse jäid valikusse mõned tekstiilikeemia ained nagu tekstiilikeemia ja tehnoloogia, kiud ja kiudude omadused, värvusõpetus. Muutunud kõrghariduse seaduse kohaselt sai võimalikuks 4 aastane mitteakadeemiline diplomiõpe paralleelselt akadeemilise bakalaureuse, magistri ja doktoriõppega. 1998 a sügisel avati rõivatootmise eriala diplomiõpe KDR98. a.mis oli 4 aastane (160 AP). Diplomiõppe eriala „Rõivatootmine” avamiseks esitas professor A. Viikna 14.11.1997 esildise. Taotleti 20 õppekohta. Õppevaldkond oli keemia – ja materjalitehnoloogia. KDR98 õppekava kinnitati Nõukogu otsusega 25 nov 1997.nr 122.
Õppekavas oli hea üld (18 AP)- ja alusõpe(36 AP), mis andis põhjalikud inseneriõppe üldteadmised. Põhiõpe (27AP) oli juba erialapõhine, millele järgnes 53 AP ulatuses eriõpet. Praktika kokku oli 10 AP. Õppekava veidi muudeti ja kaasajastati 1999 – 2001 aastani. Diplomiõppesse viimane vastuvõtt toimus 2001 aastal, siis muutus kõrgharidusseadus ja diplomiõpe ülikoolides lõpetati. Rõivatootmise eriala õpetati edasi üksteisele järgnevas bakalaureuse ja magistriõppes 3+2 süsteemi kohaselt. Loodi õppekava materjalitehnoloogia KAOB02, milles oli tekstiili ja rõivatehnika spetsialiseerumine 10 AP ulatuses. Erialane põhjalik spetsialiseerumine nihutati magistriõppesse KAOM02, kus eriõppe aineid oli 37AP. Spetsialiseerumine toimus ka edaspidi kahe aastases magistriõppes. Magistriõppekava muudeti veidi 2005 a.
Seoses põhjalike renoveerimistöödega Kopli 101 õppehoones, mis kujundati välja majandusteaduskonna majaks, kolis õppetool 2001 suvel nn Suusabaasi majja aadressil Ehitajate tee 4a, mis sai nimeks tekstiilimaja. Sellele eelnes põhjalik endise suusabaasi renoveerimine. Tekstiilimaja jagati disaini lektoraadiga. Nende käsutuses oli joonistamise ja maalistuudio. Tekstiilitehnoloogia õppetool sai enda käsutusse õppetöökojad, loenguruumi, konditsioneeridega varustatud materjalikatsetuse laborid, arvutiklassi ja õppejõudude toa.
Esimene vastuvõtt, 21 üliõpilast, bakalaureuseõppesse (KAOB02) toimus 2002a. Magistriõppesse (KAOM02) samal aastal kuid õppekava muudeti 2005 a sügisel. Magistriõppe kohti oli 10 ringis.
2007-2008 aastal alustati õppekavade üleviimist Euroopa ainepunktide süsteemile. 1 AP =1,5 EAP. Selle tegevusega kaasnes õppekavade modulariseerimine, kirjutati õppekava ja moodulite eesmärgid ning väljundid, koostati uued ainekaardid. Uus süsteem käivitus 2009 a sügisel.