TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring
Projekti eesmärgiks oli kokku koguda varem tehtud varingute teemaliste uuringute andmed, mõõdistada ja kaardistada varingud välitöödel, modelleerida maapinna vajumeid ja varinguid GIS- tarkvara abil kasutades Maa-ameti LIDAR-i andmestikku näidates selle kasutusvõimalusi vajumite ja varingute hindamisel ning anda hinnangud ja soovitused altkaevandatud alade kasutamiseks.
Projekti tulemuseks on elektroonilised kaardikihid Mapinfo (.TAB) ja ArcGIS (.SHP) formaadis, mis kajastavad altkaevandatud alade vajumeid, tekkinud lokaalseid varinguauke ja tulevikus potentsiaalseid ohtlikke varingukohti suletud kaevandussurfide näol, mille sulgemine on minevikus tihti läbi viidud ebakvaliteetselt.
Projekti tulemused on sisendiks ehitustegevuse ja maakasutuse planeerimisel, piirkondlike arengukavade koostamisel ning varingute ja vajumite korrastamisel.
Turbauuringute digiandmebaas
KIK projekt nr 12623 "Turbaalaste uurimistulemuste digitaliseerimine ja andmebaasi koostamine I etapp (Harju, Rapla, Pärnu maakond)"
Töö eesmärgiks oli turba uurimisel kogutud andmestiku alusel koostada üldsusele kättesaadav andmebaas nii, et see oleks ühildatav geoloogilise kaardistamise käigus kogutavate andmete ja keskkonnaregistri maardlate nimistu infoga.
1. Varasemate uurimistööde andmete kogumine ja digitaliseerimine (turba üldtehnilised näitajad: botaaniline koostis, tuhasus, niiskus, pH, kahjulikud elemendid, kütteväärtus jt).
2. Turbamaardlate (140) plaanide digitaliseerimine ja georefereerimine.
3. Turbast võetud proovipunktide koordinaatide ja absoluutkõrguste määramine digitaliseeritud ruumiandmete baasil (kasutades ArcGIS programmi).
4. Lühiülevaadete koostamine turbamaardlatest (turba genees, omadused, varude iseloomustus, perspektiivsed kasutusvõimalused ning nende sidumine andmebaasides olevate andmetega.
Projekti alusandmestik on kogutud Eesti Geoloogiakeskuse poolt ning seda säilitatakse Geoloogiafondis.
Andmebaas on avalikuks kasutamiseks ning on leitav aadressil turvas.geokogud.info
Maardu põhjavesi (KIK-10963)
KIK projekt nr 10963 "Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring"
Uuringu käigus seirati Maardu fosforiidilevila tehnogeense ala pinna- ja põhjavee tasemeid, vooluhulki ning pinna- ja põhjavee keemilist koostist ühe aasta (2016-2017) vältel. Lisaks viidi läbi sondeerimistööd Maardu karjäärijärvede sügavuse, voolusängi kuju ja põhjareljeefi mõõdistamiseks ning järvedes oleva vee mahu hindamiseks. Pinnavee peamised liikumise trajektoorid kulgevad läbi Maardu põhjakarjääri ja Maardu kaevanduse väljavoolude Kroodi oja suunas ning Maardu lõunakarjäärist Maardu kaevanduse käikudesse. Maardu fosforiidilevila ala pinna- ja põhjavee keemiline koostis näitab, et aktiivse kaevandamise ajal ning vahetult selle järel vee keemiat mõjutanud madalatemperatuuriline püriidioksüdatsioon ning sellega kaasnevad protsessid on endiselt aktiivsed, mis väljendub pinnaveekogude kohta anomaalselt suurtes sulfaadi, vesinikkarbonaadi, kaltsiumi ja magneesiumi kontsentratsioonides ning kohati kehtestatud piirväärtustest suuremates raskemetallide kontsentratsioonides.
Lõhketööd (KIK-11210)
KIK projekt nr 11210 "Lõhketööde vibratsiooni uuring"
Projekti eesmärk oli läbi viia lõhketöödega kaasnevate mikroseismiliste maapinna vibratsioonide üldistav uuring. Uuringu käigus analüüsiti ja üldistati lõhketööde parameetreid erinevate objektide lõhkamisel ning nende seotust keskkonnamõju hindamisparameetritega. Välitööde käigus mõõdeti lõhketööde seismilise efekti intensiivsust 14 erinevas paekarjääris üle Eesti. Peamiseks mõõdetavaks suuruseks oli võnkekiirus, mis on peamiseks kahjustuste hindamise parameetriks. Uuringu tulemuseks on empiirilisel andmetel põhinev võrrand lõhketööde seismilise efekti intensiivsuse peamise parameetri – võnkekiiruse prognoosimiseks Eesti paekarjäärides. Võrrandi alusel töötati välja arvutusmetoodika seismiliselt ohutute laengusuuruste määramiseks.
Graptoliitargilliit (KIK-10224)
KIK projekt nr 10224 "Eesti graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste elementide keskkonnamõju mudel ning leostumise dünaamika"
Geokeemilistele analüüsidele ning GIS‐meetoditele toetuvalt on modelleeritud
graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste keemiliste elementide
keskkonnamõju sõltuvalt elanike asustustihedusest ja paikkonna geoloogia
iseärasustest Põhja‐ ja Kirde‐Eesti piirkonnas. Laboris on läbi viidud katse
graptoliitargilliidi leostumise uurimiseks. Metallide ning teiste elementide
sisaldust leostumisproduktides analüüsiti nii kvalitatiivselt kui ka
kvantitatiivselt. Saadud tulemusi kasutati graptoliitargilliidis sisalduvate
metallide keskkonnaohtlikkuse potentsiaali hindamiseks ajalises lõikes.