Maardu põhjavesi (KIK-10963)
KIK projekt nr 10963 "Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring"
Uuringu käigus seirati Maardu fosforiidilevila tehnogeense ala pinna- ja põhjavee tasemeid, vooluhulki ning pinna- ja põhjavee keemilist koostist ühe aasta (2016-2017) vältel. Lisaks viidi läbi sondeerimistööd Maardu karjäärijärvede sügavuse, voolusängi kuju ja põhjareljeefi mõõdistamiseks ning järvedes oleva vee mahu hindamiseks. Pinnavee peamised liikumise trajektoorid kulgevad läbi Maardu põhjakarjääri ja Maardu kaevanduse väljavoolude Kroodi oja suunas ning Maardu lõunakarjäärist Maardu kaevanduse käikudesse. Maardu fosforiidilevila ala pinna- ja põhjavee keemiline koostis näitab, et aktiivse kaevandamise ajal ning vahetult selle järel vee keemiat mõjutanud madalatemperatuuriline püriidioksüdatsioon ning sellega kaasnevad protsessid on endiselt aktiivsed, mis väljendub pinnaveekogude kohta anomaalselt suurtes sulfaadi, vesinikkarbonaadi, kaltsiumi ja magneesiumi kontsentratsioonides ning kohati kehtestatud piirväärtustest suuremates raskemetallide kontsentratsioonides.
Lõhketööd (KIK-11210)
KIK projekt nr 11210 "Lõhketööde vibratsiooni uuring"
Projekti eesmärk oli läbi viia lõhketöödega kaasnevate mikroseismiliste maapinna vibratsioonide üldistav uuring. Uuringu käigus analüüsiti ja üldistati lõhketööde parameetreid erinevate objektide lõhkamisel ning nende seotust keskkonnamõju hindamisparameetritega. Välitööde käigus mõõdeti lõhketööde seismilise efekti intensiivsust 14 erinevas paekarjääris üle Eesti. Peamiseks mõõdetavaks suuruseks oli võnkekiirus, mis on peamiseks kahjustuste hindamise parameetriks. Uuringu tulemuseks on empiirilisel andmetel põhinev võrrand lõhketööde seismilise efekti intensiivsuse peamise parameetri – võnkekiiruse prognoosimiseks Eesti paekarjäärides. Võrrandi alusel töötati välja arvutusmetoodika seismiliselt ohutute laengusuuruste määramiseks.
Graptoliitargilliit (KIK-10224)
KIK projekt nr 10224 "Eesti graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste elementide keskkonnamõju mudel ning leostumise dünaamika"
Geokeemilistele analüüsidele ning GIS‐meetoditele toetuvalt on modelleeritud
graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste keemiliste elementide
keskkonnamõju sõltuvalt elanike asustustihedusest ja paikkonna geoloogia
iseärasustest Põhja‐ ja Kirde‐Eesti piirkonnas. Laboris on läbi viidud katse
graptoliitargilliidi leostumise uurimiseks. Metallide ning teiste elementide
sisaldust leostumisproduktides analüüsiti nii kvalitatiivselt kui ka
kvantitatiivselt. Saadud tulemusi kasutati graptoliitargilliidis sisalduvate
metallide keskkonnaohtlikkuse potentsiaali hindamiseks ajalises lõikes.