Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TTÜs piloteeritakse terviseanalüütika õpet
Inimese kohta kogutud tervise- ja heaoluandmete kogus on viimasel kümnendil drastiliselt suurenenud. Kuigi andmete esmane käsitlus on heal tasemel on andmete teisese kasutamise võimalused jäänud tahaplaanile. Peamiseks põhjuseks on andmete kehv kvaliteet ning oskamatus kogutud andmeteid hiljem rakendada. Nii jääb kasutamata tohutul hulgal informatsiooni, millega oleks võimalik tervishoiuteenuste kvaliteeti tunduvalt tõsta.
E-meditsiini keskuse poolt läbi viidud eeluuringus Sotsiaalministeeriumile selgus, et kuigi andmeid on võimalik erinevatest allikatest koguda ei ole need piisavalt hea kvaliteediga, et nende peal kliinilisi otsustustugesid rakendada. Suuresti sellest johtuvalt toodi Tervishoiutehnoloogia õppekava 2017 aasta arendusseminaril peamiseks e-meditsiini keskuse tegevussuunaks välja kvaliteetsete andmete kogumise ja kasutamise arendamise, eesmärgiga muutuda kompetentsikeskuseks, kus suudetakse anda kogutud digitaalsetele tervise, tervishoiu, meditsiini ja sotsiaalvaldkonna andmetele väärtust.
Taoliste suundade poole ei pürgita mitte ainult Eestis vaid ka mujal maailmas. Lähim näide on naaberriik Soome ning Soome Innovatsioonifondi poolt rahastatud projekt „Tervise- ja heaoluanalüütiku koolituse väljatöötamine ja piloteerimine“ (soome k. terveyspalveluiden analytiikkakoulutuksen suunnittelu ja pilotointi). Projekt viiakse ellu Satakunta rakenduskõrgkooli, Tampere Tehnikaülikooli Pori osakonna ja Tallinna Tehnikaülikool e-meditsiini keskuse koostööna ning see kestab 2018 aasta lõpuni.
Projekti peamine eesmärk on hinnata terviseteenuste osutamisel kasutatavate analüütikalahenduste mõjusid ja rakendatavust. Projekti käigus luuakse koolituspakett, mis pakub analüütika kasutamiseks vajalikku oskusteavet. Loodava koolituspaketi piloteerimise tulemusel hinnatakse analüütikalahenduste mõju terviseteenuste kvaliteedile, võimalikke rakendusviise raviahelas ning kaasuvaid kulusid ja tulusid pikemas perspektiivis.
Pilootkoolitus viiakse paralleelselt läbi nii Soomes kui Eestis. Kokku läbib koolituse 15 õppurit, kellest kümme on Soomest ning viis Eestist. Õpe viiakse läbi ühiselt, kasutades nii kaugõppe vahendeid kui ka seminare ja õppereise. Peamise osa õppest moodustab e-õpe, mis võimaldab õppeaega suhteliselt paindlikult planeerida. Teine oluline õppevorm on 1-2 nädalase intervalliga toimuvad seminarid, kus arutatakse läbi e-õppe keskkonda laetud materjalid. Pilootkoolitus kestab kaks semestrit ning selle maht on 50 EAP. Esimesel semestril (sügis 2017) läbitakse teooria õpingud (30 EAP), millele järgneval kevadsemestril toimub praktika (20 EAP). Õppekeeleks on inglise keel.
Õpingute läbimisel omandab lõpetaja terviseanalüütikule vajalikud oskused, mida on võimalik rakendada terviseandmete paremaks kasutamiseks perearstipraksises, haiglas või sotsiaalhoolekandes. Praktilise poole pealt tutvutakse erinevate kliiniliste otsustustugedega ning kasutatakse neid piloteerimise raames kliinilises igapäevatöös.
