Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Jelena Gorbatšova: Prototron viis toidu uurimisest kosmosesse
Jelena Gorbatšova on Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal programmi Fulbright Scholar stipendiumiga akadeemiline aasta ja õppida ühelt maailma parimalt mikroanalüsaatorite valdkonna spetsialistilt – Peter Williselt, kolleegilt kosmosetasandil. Gaili Eding kirjutab, kuidas teadlane toidu uurijast kosmoseni jõudis. Foto: Sven Kiloman Jelena Gorbatšova tunnistab, et muidugi tuleb ka teadlastel ette hetki, kus istud ja mõtled, et mitte midagi välja tule. „Siis joon teed, söön šokolaadi ja kuskilt tuleb ikka mõni uus idee, mida katsetada. Kui seejärel jooksed hommikul esimese asjana laborisse, proovid ja „Hurraa, see töötab!“ – need hetked annavadki asjale sära.” |  |
Oma teadusliku põhihariduse ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Jelena toiduainetehnoloogia alal. Tööd alustades hakkasid teda järjest enam huvitama analüüsid. „Toitu on palju, need on erinevad ja mind hakkas huvitama, mis nende toitude ja toitainete sees siis ikkagi tegelikult on. See on maailm, mida saab väga erinevatel viisidel uurida ja seda asusingi doktorantuuris tegema,” räägib Gorbatšova.
Kuigi teaduri töös on iga avastus ja uue tulemuseni jõudmine märkimist väärt, saab Jelena Gorbatšova eduloost välja tuua neli verstaposti, mis tema teadlaskarjäärile uue pöörde andsid.
- Tallinna Tehnikaülikooli analüütilise keemia professori Mihkel Kaljurand
Mihkel Kaljurand suunas ja toetas Gorbatšovat õpingute ajal ning pakkus uurimiseks valdkonda, mida maailmas oli väga vähe uuritud ja konkreetselt mikrofluidika ühendamist analüütilisete lahutusmeetoditega ei uurinud tol hetkel mitte keegi. Viimase paari-kolme aasta jooksul on uurimused selles valdkonnas suurenenud ja TTÜs avatakse tänavu mikrofluidikakeskus. „Mikrofluidika tähendab, et tegeletakse vedelikega mikro- või nanotasandil ehk vedelike kogused, mida uuritakse on väga-väga väikesed. See on väga põnev maailm, saame vedelikega manipuleerida ja katseklaasitingimustes analüüsida, kuidas need käituvad,“ selgitab Gorbatšova, kes on tänaseks loodusteaduste doktor ja tegelebki oma teadustöös mikrofluidika ja mikroanalüsaatoritega.
- TTÜ teadlaste töögrupi avastus
TTÜ teadlaste töögrupp, kuhu lisaks Kaljurannale ja Gorbatšovale kuulusid analüütilise keemia õppetooli dotsent Maria Kuhtinskaja ja vanemteadur Merike Vaher, mõtlesid välja maailmas ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia, mis sobib kaasaskantavate automaatsete analüüsiseadmete jaoks erinevates valdkondades alates sisejulgeolekust kuni keskkonnaseire ja kosmoseuuringuteni. Leiutise registreeris patendiamet kasuliku mudelina ja töögrupp avaldas oma uurimusest artikli maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Analytical Chemistry. „Kasulikust mudelist said alguse erinevad projektid, näiteks koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. Ehitasime oma instrumendi ümber nii, et politsei saaks seda kasutada narkootiliste ainete analüsaatorina. See tähendab, et narkojoobe tuvastamine võtab aega mõned minutid,” toob teadlane näite mudeli kasulikkusest.
- Oluline rahastus Prototroni TTÜ voorust
Jelena Gorbatšova hakkas uurima võimalusi oma teadustöö rahastamiseks. Kui mõne lihtsama prototüübi loomiseks võib startup vajada mõne tuhande euro suurust rahasüsti, siis teadustööd on enamasti kordades kulukamad. Taotlus prototüüpide rahastule Prototron oli teadlase esimene kogemus tööstusega ja naine tõdeb, et teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd või leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa. Tema taotlus lükatigi korduvalt tagasi ja idee sai ka kõva kriitikat. „See oli väga hea õppetund ja ma ei andnud alla. 2015. aasta Prototroni suvises, vaid TTÜ teadlastele loodud voorus jõudsin eesmärgini ja sain oma ideele – narkootiliste ainete analüsaator – 22 000 euro suuruse toetuse. Pärast seda hakkas meie idee ka investoreid väga huvitama ning TTÜ Mektory kosmoseuuringute programmis saime oma ideed ka edasi arendada. Selgus, et kosmosevaldkonnas on huvi minu töö vastu väga suur ja ühel päeval tuli professor Kaljurand minu juurde ja küsis: „Mis Sa NASAst arvad?”. Peale pikka vaikust suutsin ennast koguda ja vastata, et see on ju super,” meenutab Gorbatšova uste ootamatut avanemist.
- Uued võimalused maailmaruumis
Mihkel Kaljurand tutvustas Gorbatšovale ka fondi Fulbright, kellega Mektory USA saatkonna kaudu koostööd teeb. Naine esitaski Fulbrighti programmi taotluse, sai stipendiumi ja sõitis akadeemiliseks aastaks Ameerikasse Californiasse, kus Los Angelese äärelinnas tegutsevas laboris töötab suurepärane teadur Peter Willis, kes tegeleb samuti mikroanalüsaatoritega, ainult et tema tööks on viia need kosmosesse. Kosmose uurimises on kaal ja maht kaks kõige kriitilisemat tegurit, mida annab piirata, mistõttu on teadlased aastaid tegelenud sellega, et kõiki kosmoses kasutusel olevaid komponente väiksemaks muuta. Siin tulebki appi mikrofluidika, mis lubab turvalises keskkonnas uurida erinevate ainete käitumist nanotasandil ehk võimalikult väheste ressurssidega. „Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua,“ lubab Jelena Gorbatšova.
