Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Mereakadeemia tudengid võitsid taas rahvusvahelise avamereregati
Mereakadeemia tudengid ja purjejaht Tuulelind käisid sel suvel suurel rahvusvahelisel purjeregatil The Tall Ships' Races (TSR), kus purjetati läbi Inglismaa, Taani, Norra ja Hollandi. Tuulelind saadeti pidulikult regatile päev pärast jaanipäeva ja jaht naasis Tallinnasse augustis – võiduga nagu mullugi!
|  |
Tekst: Gelly Metsaveer ½ Fotod: EMERA
Tallinnas purjed heisanud, suundus jaht Inglismaa poole, regati alguspunkti Sunderlandis. Kaptenid pidid juba enne Eestist liikvele asumist otsustama, kumba teed pidi Põhjamerre minna: Läänemerest pääseb sinna kas läbi Taani väinade või Kieli kanali, viimane on ligi 280 meremiili võrra lühem teekond. Nii otsustatigi minna läbi kanali ja teha esimene põhjalikum peatus Kielis.
Kieli kanali läbimiseks on oma ajad ja reeglid – päris iga hetk, nii nagu süda kutsub, seda läbida ei saa. Kanali lüüsi väravad avatakse iga paari tunni järel ja on lubatud läbida ainult päevasel ajal. Kieli kanalist suundutakse Läänemerest Põhjamerre, kus on üsna suured tõusud-mõõnad ja tuleb kindlasti arvestada hoovustega. Sageli on mõistlik oodata, kuni vee liikumine soodsaks keerab, et saada alusele kiirust juurde. Vastasel juhul tuleb sõita vastu hoovust või tõusu, mis aeglustab laeva edasi liikumist.
Ainult need,
kes riskivad liiga kaugele minemisega,
võivad teada saada,
kui kaugele on võimalik minna.
(T. S. Eliot)
...seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Tuulelind pidi starti jõudmiseks purjetama Tallinnast Inglismaale umbes 1000 meremiili. Ikka selleks, et oma mullu võidetud tiitlit uuesti kaitsta. Asunud teele varuajaga, jõudis jaht kohale üsna esimeste seas, juba paar päeva enne algust. Kunagi ei tea, milline ilm sind merel vastu võtab – parem jõuda kohale varem kui hiljem.
Kohe Sunderlandi saabumise järel tundis kohalik ajaleht huvi, kes need varajased ja samas veidi „hullud“ nii kaugelt tulijad on. Ajakirjanikuga räägiti veidi Tuulelinnust, kui kaugelt on tuldud ning veidi ka Inglismaast ja jalgpallist – suurest jalgpallimaast, nagu see on. Intervjuu ja suur pilt meeskonnast ilmus kohaliku ajalehe esikaanel, nii said ka Sunderlandi elanikud tõdeda, et Mereakadeemia tudengid oma rändtrofeed niisama lihtsalt käest lasta ei soovi.
Varuajaga saabudes sai meeskond veidi enne tähtsat sündmust puhata ja Inglismaaga tutvuda. Tuulelinnu ja paljude meeskonnaliikmete jaoks oli Inglismaa külastus esmakordne. Kuna parajasti oli käimas jalgpalli MM ja Inglismaa osalemas juba üsna tähtsates mängudes, saadi osa ka vutimelust.
Rahvusvaheline regatt on üüratu
Paar päeva puhkust Sunderlandis möödus kiirelt ja oligi käes võidusõidu algus. Paljud kohalikud ja kaugemaltki tulijad olid tulnud sadamasse, et näha kõiki neid suuri ja väiksemaid purjejahte. Võistlejail oli enda kooli või purjeseltsi värvides pluusid seljas – et meeskonda kaugelt ära tunda. Tuulelinnu võistkonnal olid ilusad erksad sinised särgid, seljal Tuulelinnu kompass. Koos jahtidel lehvivate kümnetes värvides lippudega sai kokku ühe suure värvidemere.
Kõik see lisas Mereakadeemia tudengi Helena Rattuse sõnul TSR regatile võlu ja põnevust. „Siin on palju kogenuid võistlejaid, tehniliselt võimekaid aluseid ning erinevaid ilmastikuolusid, kunagi ei tea, kuidas läheb,“ arutles Helena enne TSRi algust.
Kui osa meeskonnast purjetas Tuulelinnuga mitu etappi järjest, siis Helena tegi kaasa terve regati. Ta osales TSR-l juba teist aastat järjest ja oli enne starti põnevil: „Põhjameri on palju rahutum kui Läänemeri. Kunagi ei tea, kas tuleb selgest taevast äikest ja tormi, kas hoovused on meie vastu või läheb hoopis õnneks, kas tuul puhub soodsast suunast ning kas meeskonna koostöö on sujuv, et võit jälle koju tuua.“
Pesupäev jahil, pudelipost ja uhke võit
„Meeskonna meeleolu ja ka ilmastikuolud olid regatil soosivad ja pigem head, mõne väikese erandiga. Mõnel rahulikumal hetkel oli võimalus ka soolases Põhjameres ujuda,“ rääkis Helena. Puhata sai samuti piisavalt, rahustab ta, kui uurime, kui aktiivne elu purjekal oli.
Olmeküsimuseks kerkis ka pesupesu: kuna reis oli pikk, kuid väikesele jahile ei saa palju asju kaasa võtta, said paljudel puhtad riided otsa ning tuli teha pesupäevi. See tähendas, et purjekas oli pesunööre ja riideid otsast otsani täis - hea, et nende all liikumagi mahtus.
Võistlusetappide vahepeal oli mõnus korraks aeg maha võtta ja kohalike sadamate võimalusi nautida. Regati korraldajad, sadamad ja ürituste eestvedajad olid selle eest hoolitsenud, et sadamais kõigil tegevust jaguks. Mereakadeemia võistkond oli niivõrd aktiivne kõiksugu võistlustest osa võtma, et tõi endaga koju „Kõige töökama“ võistkonna tiitli.
Eri sadamates ja ümbritsevas linnas sai ka ringi käia ning kohaliku eluga tutvuda. Käidi jalgratastega sõitmas, aerutamas, mägesid vallutamas ning kohalikke eestlasi „kinni püüdmas“. Nimelt anti Tuulelinnule Eestist kaasa logiraamat, kuhu EV100 puhul võimalusel koguda saja meremehe mõtted ja need mõtteterad hiljem koju tagasi tuua. Reisi jooksul võeti plaan igast sadamast üles leida eesti meremehed ja -naised ning tulla tagasi logiraamatuga, kus on 100 head soovi nii Eesti Vabariigi kui ka peatseks Mereakadeemia 100. aastapäevaks.
Põhjamerel seilates pandi teele ka pudelipost. Pudelisse sai kiri heade soovidega, pilt meeskonnast ning asukoha koordinaadid, kus pudel vette visati. Tänaseni ei ole keegi kirjale lisatud kontaktandmetele veel vastanud, kuid lootus pole kadunud.
Pärast viimast etappi oli meeskond ärevil: viimase etapi tulemus otsustas terve regati tulemuse ja Tuulelinnul oli vaja veel üht esikohta, et kogu regatt kindlalt võita. Ja nii läkski, Eesti Mereakadeemia purjejaht Tuulelind võitis teist aastat järjest rahvusvahelisel avamereregatil The Tall Ships’ Races D-klassis esimese koha! ■
THE TALL SHIPS' RACES JA TUULELIND
TSR on noortele mõeldud regatt, kus üldjuhul on purjetamas 16–25aastased, et saada kogemusi nii purjetamises kui ka niisama elus ja reisimises ning uusi sõpru. See on noortele võimalus reisida ja näha eri riike, sadamaid, rahvuseid ja suure rahvusvahelise ürituse melu. Selliselt reisilt saadud tutvused võivad jääda terveks eluks. TSR-l asus võidu sõitma sadakond purjejahti neljas kategoorias paljudest riikidest üle maailma.
Eesti Mereakadeemia tudengid jagunesid erinevate etappide vahel, kokku osales regatil Tuulelinnu pardal 25 akadeemia tudengit ja kaks kaptenit. Regati eeletapp viis Tallinnast läbi Kieli Sunderlandi, I võistlusetapp Sunderlandist Esbjergi, II etapp Esbjergist Stavangeri ja kolmas Stavangerist Harlingeni. Finišist koju seilas Tuulelind Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri käe all.
