Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Ülikool hindamiskeerises: kuus teadusvaldkonda hästi hinnatud
Teadus- ja arendustegevuse analüütik Kiira Parre annab ülevaate, mismoodi TTÜ läbis 2017. aastal edukalt teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise hindamise kõigis teadusvaldkondades.
Tallinna Tehnikaülikool taotles evalveerimist kõigis kuues teadusvaldkonnas: loodusteadused, tehnika- ja tehnoloogia valdkond, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid. Kuigi kõik valdkonnad ei ole ülikoolis võrdselt tugevalt esindatud, oli oluline saada tagasisidet ja ekspertide hinnanguid ka nende osas, kus ülikoolis tegutsevad vaid üksikud teadusgrupid ja millega seotult TTÜs ei ole veel avatud ühtki doktoriõppekava.
Korralise evalveerimise protsess koosneb mitmest etapist. Kõigepealt esitavad asutused taotluse, milles nimetavad teadusvaldkonnad, mille evalveerimist soovitakse. Seejärel koostatakse igas valdkonnas eraldi eneseanalüüsi aruanne. Peale aruandega tutvumist teeb hindamiskomisjon visiidi asutusse. Selle käigus tutvutakse infrastruktuuriga ning kohtutakse nii akadeemiliste töötajate kui doktorantidega – igas evalveeritavas valdkonnas eraldi. Seejärel koostab hindamiskomisjon valdkondlikud evalveerimisraportid, kus tuuakse välja ekspertide hinnang ja soovitused parandamist vajavate tegevuste kohta. Asutused saavad vajadusel esitada raporti täpsustamiseks oma kommentaarid.
Evalveerimisprotsess 2017. aastal
Võrreldes 2010. aastal toimunud evalveerimisega oli sel korral tehtud mitmeid muudatusi. Kui eelmine hindamine viidi läbi neljas teadusvaldkonnas (bio- ja keskkonnateadused, loodusteadused ja tehnika, terviseuuringud, ühiskonnateadused ja kultuur), siis seekord otsustati see läbi viia vastavalt rahvusvaheliselt kasutuses oleva Frascati Manualile kuues teadusvaldkonnas.
Võrreldes seitsme aasta taguse hindamisega oli tuntavalt täiustatud tagasisideraporti formaati, ekspertide hinnangud olid oluliselt põhjalikumad. Muudetud oli ka hindamissüsteemi. 2010. aastal läbi viidud evalveerimises anti otsus vaid kaheastmelisel skaalal (positiivne või negatiivne), sel korral rakendati neljaastmelist selektiivset hindamist.
Kes hindasid?
Hindas 22-liikmeline rahvusvaheline komisjon, mis koosnes oma valdkonna ekspertidest, hindajaid oli kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kõige arvukamalt oli komisjonis eksperte Suurbritanniast, teised olid Rootsist, Soomest, Taanist, Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja ka Leedust. Komisjoni juhtis Heidelbergi Ülikooli professor Christian Enss.
Mida hinnati?
Hinnati kolme hindamiskriteeriumit silmas pidades.
- Teaduslik mõjukus (Scientific Impact of Research). Siin olid indikaatoriteks TA otsesed väljundid, s.o publikatsioonide ja tööstusomandite arv ja mõjukus.
- Jätkusuutlikkus ja potentsiaal (Sustainability and Potential of Research). Indikaatoriteks nii kvalifitseeritud töötajate kui rahaliste ressurssidega kindlustatus ka pikemas perspektiivis (akadeemiliste töötajate koosseis, doktoritööde kaitsmine, TA tulud, taristu ajakohasus jmt).
- Ühiskondlik mõjukus (Societal Importance of Research). Hindamine oli siin keskendunud sellele, mil määral TA oma valdkonnas vastab ühiskonna vajadustele, probleemide määratlemisele ja nende lahendamise võimekusele.
Kuidas hinnati?
Hindamine toimus rahvusvahelises valdkonnaspetsiifilises võrdluses neljaastmelisel hindamisskaalal:
- väga hea (very good);
- hea (good);
- rahuldav (satisfactory);
- mitterahuldav (unsatisfactory).
Hinnang kujunes nii asutuse esitatud eneseanalüüsi aruande kui ka visiidil saadud muljete põhjal.
Milline oli TTÜle antud tagasiside?
Väärib rõhutamist, et pea kõigi valdkondade puhul tõsteti esile meie infrastruktuuri väga head taset, võimalust kasutada maailma parimal tasemel teadusaparatuuri. Kui üldistada komisjoni nimetatud puudusi, siis soovitati koostada valdkondlikud arengukavad, pöörata tähelepanu uurimisgruppide kriitilise massi tagamisele ja seda just struktuurireformiga seotud muudatusi silmas pidades. Äärmiselt olulisena nimetati doktorantidele piisava rahastuse tagamist, sest ilma selleta pole võimalik 100%-line pühendumine teadustööle. Murekohana toodi mitmes valdkonnas välja ka publikatsioonide avaldamist madala mõjufaktoriga ajakirjades ning artiklite vähest tsiteeritavust.
Hinded TTÜ evalveeritud valdkondadele:
Teadusvaldkond | Teaduslik mõjukus | Jätkusuutlikkus ja potentsiaal | Ühiskondlik mõjukus |
Loodusteadused | HEA | VÄGA HEA | HEA |
Tehnika ja tehnoloogia | VÄGA HEA | VÄGA HEA | VÄGA HEA |
Arsti- ja terviseteadused | HEA | HEA | HEA |
Põllumajandusteadused ja veterinaaria | HEA | HEA | RAHULDAV |
Sotsiaalteadused | HEA | HEA | HEA |
Humanitaarteadused ja kunstid | HEA | RAHULDAV | RAHULDAV |
Haridus- ja teadusminister kinnitas evalveerimise tulemused oma käskkirjaga 22. augustil. TTÜ on positiivselt evalveeritud seitsmeks aastaks kõigis kuues teadusvaldkonnas. Evalveerimisel osalenud TA asutustest on kõigis valdkondades positiivselt hinnatud vaid kaks ülikooli – Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.
Suure töö tegemise eest TTÜs evalveerimisprotsessi edukal läbiviimisel, sh nii eneseanalüüsi aruannete koostamise koordineerimisel kui ka hindamiskomisjoni vastuvõtmisel tuleb suur tänu öelda meie vastavate valdkondade tublidele ja tunnustatud teadlastele:
loodusteadused – professor Jüri Elken;
tehnika- ja tehnoloogia – professorid Toomas Rang ja Arvi Hamburg;
arsti- ja terviseteadused – professor Peeter Ross;
põllumajandusteadused ja veterinaaria – professor Erkki Truve;
sotsiaalteadused – vanemteadur Erkki Karo;
humanitaarteadused ja kunstid – vanemteadur Erkki Karo.
7. septembril korraldas Eesti Teadusagentuur evalveerimistulemuste ümarlaua, kus valdkondlikud ekspertgrupid esitasid oma kokkuvõtted. Anti üldine hinnang evalveerimisprotsessile ning eksperdid rõhutasid üksmeelselt, et kõige olulisem info asutuse valdkonna tasemest kujunes mitte eneseanalüüsi aruandeid lugedes, vaid visiitide käigus. Seda osa protsessist pidasid väga oluliseks ka meie enda valdkondade evalveerimisi koordineerinud teadlased. TTÜ seisukohalt olid visiidid eriti tähtsad, sest eneseanalüüsi aruanded olid koostatud aastate 2010–2015 kohta, mil TTÜs oli kaheksa teaduskonda ja teadusega tegelesid ka eraldi asutused. Seetõttu oli hindamiskomisjonile hetkeolukorrast adekvaatse ülevaate andmiseks äärmiselt oluline kohtumistel selgitada vahepeal ellu viidud struktuurimuudatusi ja käivitatud tenuuri põhimõtteid.
Lõppenud positiivset evalveerimisprotsessi on raske ülehinnata. Saime välishindajate pilgu läbi kinnitust, millised on meie tugevad valdkonnad ning lisaks terve rea häid soovitusi, mida parandada.
Ülikool hindamistekeerises
Viimase kuue aasta jooksul on TTÜ läbinud lisaks eespool nimetatud kuuele teadusvaldkonna sihtevalveerimisele hulgaliselt õppetegevusega seotud hindamisi ning institutsionaalse akrediteerimise. Selle aasta sügisel on veel ees tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppide kvaliteedi hindamine doktoriõppes. Seda muljetavaldavat hindamiste jada lugedes tekib tahtmatult küsimus, millal kehtivat hindamiste süsteemi riiklikul tasandil uuendatakse.
Mida evalveerimine tähendab ja annab?
Eestis kehtiv teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seadus näeb ette regulaarse TA välishindamise e evalveerimise. Seaduse kohaselt toimub selline hindamine kas korralise või sihtevalveerimisena.
Korraline evalveerimine on hindamisprotsess, mis tuleb läbida vähemalt kord seitsme aasta jooksul (eelmine TTÜ korraline evalveerimine toimus aastal 2010). Protsessi käigus hindab rahvusvaheline hindamiskomisjon TA asutuse vastava valdkonna taset, võrreldes seda rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Sisuliselt annab komisjon oma hinnangu sellele, kas asutus suudab hinnatavas valdkonnas tagada TA tegevuse konkurentsivõimelise taseme rahvusvahelises võrdluses, kas ollakse ressursside seisukohalt jätkusuutlik ning kas asutuse infrastruktuur on vastav doktoriõppe läbiviimiseks. Komisjon teeb ettepaneku evalveerida asutuse TA tegevust valdkonnas kas positiivselt või negatiivselt. Ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister.
Positiivse otsuse kehtivusaeg on seitse aastat ja see annab asutusele kaks olulist võimalust:
õiguse taotleda oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest;
õiguse viia läbi doktoriõpet evalveeritud valdkondades.
Sihtevalveerimist kavandab Haridus- ja Teadusministeerium konkreetsetes teadusvaldkondades teaduspoliitiliste otsuste tegemiseks, strateegiliste arengukavade või uute meetmete ettevalmistamiseks jms. Seni on sihtevalveerimisi läbi viidud seitsmes valdkonnas, millest TTÜ on osalenud kuues: taimekasvatus ja mullateadus, kasvatusteadused, ehitusteadused, energeetikaalased teadusuuringud, IKT-alased teadusuuringud, õigusteadus.
Evalveerimisega seotud materjalidega, sh kõigi hindamisel osalenud asutuste evalveerimisraportitega ja 7. septembri ettekannetega saavad kõik soovijad lähemalt tutvuda Eesti Teadusagentuuri veebilehel.
Teadusprorektor Renno Veinthal:
On ilmne, et korralise evalveerimise otstarve on ajas muutunud ning esialgsest teadusmaastikku korrastavast ülesandest oleme koos riigi ja teadusasutuste küpsuse kasvamisega jõudnud või jõudmas olukorda, kus evalvatsiooni käigus saadud tagasiside on valdavalt suunatud meie teadusasutustes toimuva töö paremaks korraldamiseks. TTÜ jaoks ei ole korralise evalveerimise läbimine mingi protsessi lõpp, vaid pigem võimalus arengukava kontekstis mõtestada evalveerimise käigus saadud tagasisidet ja teha sellest vajalikke järeldusi.
Valdav osa märkustest ja ettepanekutest on asjakohased. Osadest kitsaskohtadest oleme olnud pikka aega teadlikud, näiteks meie teadusrahastuse suur sõltuvus projektirahastusest või doktoriõppe ebapiisav tulemuslikkus. Selles osas on poliitikakujundajad juba teinud samme õiges suunas – baasrahastuse suurendamine, karjäärimudeliga seotud otsused, doktoranditoetuste suurendamine jne. Tõsi, viimatimainitute kohta tuleb märkida, et erinevalt koalitsioonilepingus kokkulepitust suurenevad doktoranditoetused alates 2018. a vaid poolteist, mitte kaks korda, küündides edaspidi 60 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Asjaolu, et evalveerijad märkisid sageli ära, milline on antud valdkonna roll ja panus Eesti, Euroopa ja maailma jaoks oluliste küsimuste lahendamisel, oli äärmiselt tänuväärne. Erinevalt Eesti teadlaskonna valmisolekust seda panust mõõta peamiselt teaduspublikatsioonide kaudu, tuleb evalveerijate arvates olulisel määral vaadata küsimust laiemalt, mõõtes mõju uute teadmiste ja lahendustega, mis aitavad kaasa oluliste probleemide lahendamisel, olgu siis kogukonna, riigi või üleilmses mõõtkavas. Enam tähelepanu sotsiaalmajanduslikule väljundile!
Olulisena tuleb märkida seekordse evalveerimise läbiviimist kuues Frascati teadusvaldkonnas. See on kindlasti õige samm süsteemsema ja läbipaistvama teaduskorralduse suunas. Kahtlemata on oluline jätkata teaduse mõõtmist ja hindamist Frascati valdkondliku jaotuse järgi ka edaspidi.
Huvipakkuv on evalveerimiskomisjonide soovitus loobuda doktoritööde puhul seni tavaks olnud kolme teadusartikli avaldamise nõudest. Selline nõue on nende hinnangul liiga üheplaaniline, ning ei taga iseenesest doktoritöö kvaliteeti. Koos eelseisvate aruteludega doktoritööle esitatavate nõuete osas peame kindlasti suurendama oma valmisolekut koostööks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, andes senisest suurema panuse Eesti ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisse. Tulevikus võiksime arutada võimalusi korralise evalveerimise ja doktoriõppe kavade hindamise ühitamiseks.
Kuigi TTÜ jaoks eduka korralise evalveerimise läbimise eest väärivad tänu kõik teadusse, arendustöösse ja innovatsioonitegevusse panustanud kolleegid, tahan siinkohal eriti tunnustada neid, kes andsid oma panuse evalveerimisele eelnenud mahuka ettevalmistustöö tegemisse. Aitäh!
