Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Uus granditüüp eksperimentaalarenduseks
Teadusrahastuse suurendamise aruteludes ollakse üsna ühel meelel selles, et rahastamise suurendamisel tuleb jälgida lisanduvate ressursside suunamist ühiskonna ja majanduse arengut kõige enam toetavatele tegevustele ja osalistele. Detsembris allkirjastatud Eesti teadusleppes kohustuvad selleks nii teadusasutuste, teadlaste kui ka ettevõtjate esindajad.
Siret Rutiku, Uurimistoetuste osakonna juhataja, Eesti Teadusagentuur
2019. aastal avab Eesti Teadusagentuur (ETAg) esmakordselt taotlusvooru eksperimentaalarenduse toetustele. Arendusgrant (inglise k proof-of-concept grant) on mõeldud Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavatele teadlastele, kes on huvitatud oma senise teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisest või muul moel ühiskonna hüvanguks rakendamisest. Arendusgrantide jaoks eraldati riigieelarves täiendavad vahendid, st neid ei anta välja teiste personaalse uurimistoetuste (PUT) arvelt.
Teadus- ja arendustegevuse üldmõiste alla kuuluvad alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus. Eksperimentaalarendus on süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevusega saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse (OECD Frascati käsiraamat 2015). Varem kasutati eesti keeles ka nimetust katse- ja arendustööd.
PUT grantidega võrreldes on kõige olulisem erinevus, et arendusgrant ei ole mõeldud n-ö tavapäraseks uurimistööks (nt rakendusuuringuteks), vaid selleks, et toetada varasemate uurimistulemuste reaalset rakendamist. Seepärast peaks need tulemused olema vähemalt tehnoloogilise valmiduse tasemel 4. Teiseks erinevuseks on, et tähelepanu ei pöörata niivõrd taotleja senise teadustöö bibliomeetrilistele näitajatele, kuivõrd projekti innovatsioonipotentsiaalile ja projektiidee „küpsusastmele“ tootearenduse perspektiivist.
Seepärast toimub taotluste esitamine kahes etapis: eeltaotluste puhul hinnatakse eelkõige tehnoloogilise valmiduse lähtetaset ning projektiideed. Sellest voorust edasi pääsenud taotlejad saavad esitada nn täistaotlused. Nendes hinnatakse ka taotleja ja projektimeeskonna võimekust, projekti olulisust jmt. Hindajatena kaasatakse teadlaste kõrval ka ettevõtlustaustaga eksperte. Taotlemine ja hindamine toimub nagu ikka ETISes.
Arvestades granditüübi uudsust ja esimese taotlusvooru väikest mahtu (kokku 400 000 eurot) tasub enne taotlema asumist põhjalikult tutvuda selgitavate materjalidega ETAgi kodulehel (www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/arendusgrant) ning küsimuste korral kindlasti pöörduda ETAgi poole (siret.rutiku@etag.ee, tel 7317 381). ■
Tasub teada:
Kestus: kuni üks aasta
Maht: kuni 100 000 eurot
Eeltaotluste esitamine ETISes: 1.–30. aprill
Teiste toetuste (PUT, IUT) taotlemise ega saamisega seonduvaid piiranguid ei ole
Jakob Kübarsepp: arendusgrant suurendab teaduse ühiskondlikku mõju
Jakob Kübarsepp, mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor
Eesti teadus on viimase kümmekonna aasta jooksul läbinud kiire arengu. Bibliomeetriliste näitajate järgi oleme jõudnud parimate hulka – parimates teadusajakirjades ilmunud tööde põhjal on Eesti mõjukuselt positsioneerunud 12. kohale maailmas. Suurepärasel tasemel teadus on loonud suurepärased eeldused olla edukas ka innovatsioonis. Tegelikkuses see veel nii ei ole – innovatsioonivõimekuselt oleme ELi innovatsiooniliidu edetabelis (European Innovation Scoreboard) aastaid keskmiste hulgas, kusjuures meie positsioon ei ole kümmekonna aasta jooksul üldsegi paranenud, pigem vastupidi. Järelikult, vaatamata potentsiaalile ei ole Eesti teadus jõudnud veel piisavalt panustada ühiskonna ja majanduse ees seisvate probleemide lahendamisse, ei ole ootuspärase ühiskondliku mõjukusega.
Arendusgrant ehk uut tüüpi uurimistoetus seniste personaalsete uurimistoetuste (PUT) kõrval on vahend suurendamaks Eesti tipptasemel alus- ja rakendusuuringute mõjukust, st orienteeritust sotsiaalmajanduslikele väljunditele nii era- kui ka avalikus sektoris (nt haiglates, koolides jt avalikes organisatsioonides). Kui Eestis saab arendusgrante esmakordselt taotleda aastal 2019, siis Euroopa Liidus on olnud grant innovatsioonipotentsiaaliga teadustulemuste ühiskonna ja majanduse huvides rakendamiseks juba aastast 2011 (Euroopa Teadusnõukogu arendusgrant – ERC proof-of-concept grants). ERC arendusgrantide programmi senine kogemus on näidanud, et teadusuuringute tulemused, milliste rakendused oleksid suure ühiskondliku mõjuga, ei ole iseloomulikud vaid reaalteadustele (sh inseneriteadused ja loodusteadused), vaid kõikidele teadusvaldkondadele, näiteks ka sotsiaal- ja humanitaarteadustele.
Kindlasti on meie ülikooli kõikides teaduskondades teadlasi või teadusgruppe, kelle eelneva uurimistöö tulemustel on potentsiaali kasutuselevõtuks Eesti ettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides. Kui olete jõudnud teadusliku uurimistöö käigus 4. tehnoloogilise valmiduse tasemele (TVT4) – teie uudse toote või tehnoloogia kontseptsioon on laboratoorsel tasemel valideeritud (technology validated in lab) –, siis arendusgrandi toel on võimalik jõuda uuringute järgmiste tasemeteni, mis tähendab uudse tehnoloogia või toote simuleerimist (TVT5) või demonstreerimist (TVT6) tegelikus töökeskkonnas.
Esialgu on tegu uue granditüübi väikeses mahus sissetöötamisega. Taotlejate suure huvi korral on plaanis arendusgrantideks eraldatavat raha järgnevatel aastatel mitmekordistada. ■
