TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Küberturbe erisused meresõjanduslikus domeenis
Side- ja infosüsteemidel ning juhtimise ja navigatsioonisüsteemidel on merendusega seotud domeenis oma ajalooline ning tehnoloogiline eripära.
Sellest kirjutab pikemalt TTÜ teadusosakonna kaitse- ja julgeoleku-uuringute koordinaatori Mari-Anne Meister artiklis „Küberohud kujundavad merelist lahinguvälja“.
Laevaehitust üldisemalt iseloomustavad mahukad investeeringud ja aluste kümneid aastaid kestev kasutusiga. Küberjulgeoleku tagamine ja mereliste ühendusteede kaitse (sea line of communication) peab olema rahvusvaheline ning mitmetasandiline tervik. Arvestada tuleb mitte üksnes merelistel platvormidel toimuvate protsessidega, vaid ka mõjutuste ja poliitiliste arengutega, millele luuakse tingimused maismaal.
Kuigi küberohtudest ja küberturbe vajalikkusest pidevalt kirjutatakse, on merendussektor seni suuresti tagaplaanile jäänud. Selle valdkonna kaitsemeetmeid saab pidada kahjuks ebarahuldavaks ja tehnoloogilist mahajäämust märkimisväärseks. Uuringud näitavad, et valdav osa maailma laevaomanikke ja laevastikke ei ole küberturvalisusele vajalikku tähelepanu pööranud ning organisatsiooni jaoks küberohtudega kaasnevaid riske endale teadvustanud.
Kõik side-ja infosüsteemid on seotud tehnoloogia, informatsiooni ja inimese vastastikuse koostoime protsessidega, kus iga etapp võib sisaldada riske. Ründajate jaoks on valikuvõimalused küberruumis palju avaramad kui mis tahes teises domeenis ja see loob küberrünnetele mitmed eelised. Nimelt on nende ründajate tegevus vähemärgatav ja kiire. Häkker ei pea olema seotud ühegi alalise asukohaga, talle piisab vaid ligipääsust internetti. Et küberrünne on tõhus ja odav mittekineetiline alternatiiv füüsilisele ründele, siis on meresõja ajaloos esmakordselt kadunud selge korrelatsioon laeva sõjalise võimekuse ülesehitamiseks kulutatud investeeringute ja selle laeva sõjalise efektiivsuse vahel.
Et mõista küberturbe probleeme meresõjanduslikus domeenis ja anda realistlikud soovitused riskide leevendamiseks, tuleb esmajärjekorras analüüsida ja testida eraldiseisvalt merelisi platvorme ning süsteeme. Alles seejärel saab kaardistada süsteemide vahelisi seoseid ja nende vastupidavust küberründele. Juba täna peavad laevade meeskonnad olema küberrünnakuteks valmis ja küberturvalisuse õppus laevas saab lähitulevikus olema sama oluline harjutus nagu tuletõrjeõppus.
Lisainfo: Mari-Anne Meister, kaitse- ja julgeoleku-uuringute koordinaator, Mari-Anne dot Meister at ttu dot ee
Artikkel on tervikuna loetav ajakirjas Sõdur (02/2018 lk 26-29)
