Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Lauri Raid: insenerid päästavad maailma!
Lauri Raid on Estonian Cell-i tehasejuht.
Plastik, puit, metall ja mõned kangad – see on keskmise tarbija teadmine materjalidest. Kuidas materjaliteadlased materjale jagavad?
Tarbija vajab tooteid ja toorainetel on vaja toodeteks saada. Insener täidab tarbijasoovi, tehes parimal viisil/disainiga tooteid, täites tarbija unistusi. Kui kliendi jaoks ei ole esmane, mis toorainet on kasutatud, siis insener teeb need valikud lähtudes väga paljudest kriteeriumitest. Tänapäeva insener on tehnoloogia disainer, kujundades erinevate toodetega tarbija kasutusharjumusi.
Kuidas digirevolutsioon materjalimaailma muudab?
Digirevulutsioon võimaldab tõsta toote konkurentsivõimet: toota efektiivsemalt, automatiseeritumalt, veel keskkonnasäästlikumalt ja ka tuua uusi tooteid turule. Kaasates digilahendusi muutuvad ka väikesemad tootmisettevõtted konkurentsivõimelitsemaks, andes suurema paindlikkusega laiemat tootevalikut.
Kas plastik on probleem või võimalus?
Ühiskond liigub taastuvate tooraineallikate kasutamise suunas, et vähendada fossiilsetest allikatest pärineva tooraine kasutust. Juba täna toodetakse piiratud kogustes taastuvallikatest (eeskätt puidust) toorainet, mille kasutusmeetod plastitootmisel on sarnane fossiilsetest toorainetega. Hetkel on küsimus veel tooraine omahinnas, kuid tehnoloogiate täiustumisel ja toetatuna ühiskonna vastutustundlikkuse kasvust asendub juba lähiaastakümnel plasti tootmises fossiilne tooraine taastuvatest allikatest pärinevaga.
Miks selle valdkonna lõpetajaid vaja on?
Eesti vajab insenere, kelle missioon on luua toodetele lisandväärtust rohkem, kui ühiskonna tavapärane teenindus- või vahendustegevus tulu annab. Majanduslikult rikastab ühiskonda vaid lisandväärtuse andmine toorainetele/toodetele ja seda uhkem, kui osa toodetemahust eksporti läheb (et kompenseerida Eesti raha defitsiiti tulenevalt suuremast impordist, kui ekspordikäive on). Olen sügavalt veendunud, et inseneride kompetentsil tugineb ühiskonna areng – insenerid päästavad meid ja leiutavad uusi nokiaid.
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suuremad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Siinkohal ei pea me silmas mitte ainult elutuba, vaid kogu kontrollitud ja korrastatud keskkonda, kus ühiskond tegutseb. Tundub põnev? Loe siis pikemalt: www.taltech.ee/materjalitehnoloogia
