Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Uus „Akadeemilise karjääri korraldus“ kasvatab ülikooli võimekust
Tekst: personaliosakonna juhataja Tea Trahov ja teadusprorektor Renno Veinthal | Foto: Edmond Mäll
Ülikooli arengukava aastani 2020 sätestab, et TTÜ missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis. Selle ambitsiooni täitmiseks on TTÜ esimesena Eestis asunud rakendama tenuuril põhinevat akadeemilise karjääri mudelit, olles valdkonnas teenäitajaks ka teistele ülikoolidele. Tenuuriprofessorid asuvad kasvatama ülikooli teadustegevuse võimekust, tagavad teaduspõhise õpetamise ning loovad sellega tugeva aluse ülikooli kõigile teistele tegevustele.
2017. aastal toimunud tenuuriprofessori ametikohtadele atesteerimise ja konkursside analüüsi alusel kinnitas ülikooli nõukogu märtsis „Akadeemilise karjääri korralduse“ uue redaktsiooni, mis täiendas protsesside korraldust ning akadeemiliste ametikohtade mudelit.
TTÜ akadeemiliste ametikohtade mudel kirjeldab kolme ametikohta, mis sisaldavad töötaja arengust ja iseseisva töö võimekusest lähtuvaid astmeid: lektor, teadur ja tenuuriprofessor. Ametikohale asumiseks tuleb läbida konkurss, astmete vahel liikumiseks saab positiivse atesteerimise tulemusel kasutada edutamist. Lektori ja tenuuriprofessori ametikohad on üldjuhul tähtajatud, teaduri ametikohad on lähtudes töö iseloomust ja rahastusallikate püsivusest kas tähtajalised või tähtajatud, mis annab instituutidele parima võimaluse paindlikult kohandada eelarve võimalusi ja teadustöö vajadusi.
Lektori ja teaduri ametikohtade vahel saab ülikooli akadeemiline töötaja valida endale sobiva, tema tugevusi arvestava karjääritee. Ühe või teise karjääritee valimine ei tähenda lõplikku valikut teadus- ja õppetöö vahel – ülikool ootab teaduritelt panustamist õppetöösse ning õppejõududelt teadustöös osalemist. Karjäärimudelit kujundades lähtusime veendumusest, et see tagab õpetatavate ainete kooskõla teaduse arengu ja teaduspõhise praktikaga ning muudab õppimise üliõpilaste jaoks atraktiivsemaks. Kui isikust või perioodi töökoormusest lähtuvalt ei ole võimalik panustada nii õppe- kui ka teadustöös, siis saavad juhid töötajaga läbi rääkida individuaalse koormusjaotuse, mis erineb ametikohale kehtestatud üldisest õppe- ja teadustöö koormuse suhtest.
Doktorikraadi kaitsnud noortel teadlastel on võimalik jätkata tööd teadurina, kui uurimisrühma juht ja instituudi direktor vastavate projektide ja lepingute raames seda võimalikuks ja vajalikuks peavad. Tenuuri sisenemiseks on noorel teadlasel kindlasti vaja laiendada oma kogemusi ja arendada teadus- ja ettevõtlussidemeid järeldoktorantuuris. Järeldoktorantuur tähendab vähemalt aastast teadustööd mujal, üldreeglina välisriigi ülikoolis või teadusmahukas ettevõtluses. TTÜs loodavaid teaduri ametikohti käsitleme samuti kui järeldoktori ametikohti: püüame neid luua ja neisse värvata mujal doktorikraadi kaitsnud teadlasi, kes tulevad meie ülikooli oma originaalsete ideede, unikaalste teadmiste ja sidemetega ning rikastavad seeläbi meie akadeemilist tegevust.
Akadeemiliste ametikohtade pädevuste ühtlustamiseks, soorituseesmärkide seadmiseks ja personaalse tulemuslikkuse hindamiseks loob struktuuri „Akadeemilise karjääri korralduse“ määruse lisana kinnitatud akadeemilise hindamise maatriks. Maatriks kirjeldab 9 tulemuslikkuse taset 11 akadeemilise tegevuse kohta. Iga akadeemilise ametikoha jaoks on määratletud oodatud pädevuste ja tulemuslikkuse tasemed, mille suhtes toimub nii ametikohal toimetuleku atesteerimine kui ka konkurssidel ametikohale sobivuse hindamine.
Karjäärimudeli keskmeks on tenuur. Kõik tenuuri kuuluvad professori ametikohad on võrdsete õigustega iseseisva uurija ametikohad, mille ümber koonduvad doktorandid-nooremteadurid ja järeldoktor-teadurid sõltuvalt tehtava teadustöö mahust ja rahastamisest. Tenuuri ametikohal on kolm astet: abiprofessor (Assistant Professor), kaasprofessor (Associate Professor) ja täisprofessor (Full Professor), mis vastavad erinevale akadeemilisele tulemuslikkusele ja millel edenemine eeldab positiivset atesteerimist.
Oluline tenuuriprofessorite tulemuslikkuse suunamise vahend on tenuuri rada. Tenuuri rada on professori tenuuri jõudmise korraldus, mille käigus sõlmitakse professoriga tähtajaline tulemuslikkuse kokkulepe ja eduka atesteerimise korral viiakse ta üle tenuuri. Tenuuri rajal töötava professori ametikoht on tähtajatu ja professorit saab rajale määrata, kui isik on esmakordselt valitud professoriks või kui isik on esmakordselt TTÜs tööd alustav professor. Tenuuri rajal tööd alustava professoriga lepitakse töölepingu sõlmimisel ametijuhendis kokku kolmeaastase perioodi oodatavad töötulemused, mis on aluseks tenuuri raja professori atesteerimisel tenuuri.
Tenuur kui süsteem on vajalik mitte ainult kindlus- ja perspektiivitunde loomiseks, vaid ka peamine instrument akadeemilise vabaduse tagamiseks. Tenuuri ametikohal on professoril võimalus vabalt valida oma uurimissuunda ning taotleda selleks toetusi ja rahastamist nii kodu- kui ka välismaalt, iseseisvalt korraldada oma teadustööd, samuti vabalt valida õpetusmeetodeid tulemusliku õpikeskkonna kujundamiseks, tema põhiliseks kohustuseks on tegevusvaldkonna arengust tulenevate ülesannete täitmine. Tenuuri ametikohtadel on töökohakindluse garantii, mistõttu neid ei saa raha puudusel koondada. Atesteerimine jääb edaspidigi akadeemilise töösoorituse hindamise vahendiks, mis koos hoolikalt läbi mõeldud ja läbipaistvate edutamisreeglitega tagab arengut väärtustava akadeemilise kultuuri.
01.06.2018 seisuga on TTÜs moodustatud 63 tenuuri ametikohta, tööleping oli sõlmitud 39 tenuuriprofessoriga. Nendest 27 on täidetud ülikoolisiseselt väljapaistvate professorite atesteerimise tulemusena üleviimise teel ja 12 konkursside tulemusena. Tenuuri rajal töötab 9 kaas- või abiprofessorit. Tenuuriprofessorite keskmine vanus on 49 aastat (vanusevahemik 31–68), 39 professorist 5 on naised ja 13 esmakordselt professorid TTÜs. Tenuurimudeli senine rakendamine ülikoolis on olnud tulemuslik – ametikohtade täitjate analüüs näitab, et nii atesteerimisel ja tenuuri üleviimisel kui ka ametikohtade täitmisel konkursi korras on tehtud õigeid valikuid, mis tugevdavad TTÜ positsiooni teadusülikoolina.
„Akadeemilise karjääri korraldus“ defineerib lisaks tenuuriprofessorile kaks täiendavat professori ametikohta:
Kaasatud professor (Adjunct Professor) on rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemiline isik, oma valdkonna eestkõneleja ja tunnustatud arendaja, keda ülikool ootab ja kutsub liituma kas õppetöö või teadusprojektide arendamiseks. Kaasatud professoritena soovime tuua muutuste läbiviimiseks ja arengu kiirendamiseks eri valdkondade tippspetsialiste osalise koormusega meie ülikooli.
Sihtrahastusega professor on akadeemilise töö kogemusega oma ala tunnustatud ekspert, eestvedaja ja propageerija, kes juhib ülikoolis TTÜ-välise organisatsiooni, fondi jne poolt loodud sihtotstarbelise rahastusega teadusteema või uurimisprojekti tulemuslikku täitmist. Erinevalt kaasatud professorist ootame sellel ametikohal pühendumist tööle TTÜs, aga töö eesmärgid tulenevad lisaks ülikooli ootustele ka rahastaja seatud nõuetest.
Karjäärimudel annab töötajatele kindlustunde ja selge sihi oma tööelu ja akadeemilise karjääri seadmiseks. Mudel annab paindlikkuse ja võimalused, mis toetavad nii ülikooli kui ka akadeemiliste töötajate eesmärkide saavutamist – ühest küljest teadus- ja õppetöö paindlik ühendamine, teisalt võimalus spetsialiseeruda rohkem õpetamisele (lektorid) või teadustöö lepingute täitmisele (teadurid). Süsteemi jätkusuutliku ja vajaduspõhise arengu kindlustavad tenuuriprofessorid, kelle eestvedamisel teadustöö käib ning kelle töö tulemused on aluseks valdkonna teaduspõhisele õpetamisele.
